Pikaajaline elektrikatkestus, ulatuslik torm või veevarustuse häire võib puudutada korraga mitut omavalitsust. Valdade võimalused on aga erinevad ning kõike kriisiks vajalikku ei ole mõistlik igal omavalitsusel eraldi valmis hoida. Sellest lähtudes sõlmisid Jõelähtme, Kiili, Kose, Rae ja Saku vald 16. septembril koostöökokkuleppe, mille keskne põhimõte on, et kriisiolukorras ei jää ükski viiest omavalitsusest üksi.
Rae vallavanem Gerli Lehe sõnul sai koostöövõrgustiku mõte alguse küsimusest, kuidas saaksid naabervallad kriisi ajal üksteist paremini toetada.
„Meie inimesed käivad iga päev üle vallapiiride tööl ja koolis ning ka kriisid ei peatu vallapiiril. Samal ajal on valdadel erinevad ressursid ja kõike vajalikku ei pea igaüks eraldi soetama. Kui paneme oma võimalused kokku, saame vajaduse korral kiiremini tegutseda ja oleme koos võimekamad,“ ütles Lehe.
Kõigepealt tuleb teada, mis kellel olemas on
Koostöö esimene samm on saada ühine ülevaade piirkonna kriisivõimekusest. Vallad kaardistavad võimalikud riskid, olemasolevad ressursid ning inimesed, kellel on nende kasutamiseks vajalikud teadmised ja oskused. Lehe sõnul ei tähenda ressurss ainult tehnikat.
„Kõige olulisemad ressursid on inimesed, aga ka teadmised, tehnika, kontaktvõrgustikud ja usaldusväärne info,“ ütles ta.
Praktikas võib naabervalla abi vaja minna väga erinevalt. Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja tõi näiteks olukorra, kus ühel vallal on vaja kiiresti leida evakuatsioonipinda suuremale hulgale inimestele.
„Kui tekib kriisiolukord, peab olema võimalik kiiresti reageerida ja vajaduse korral oma ressursse ka teistele appi saata,“ ütles Umboja.
Samamoodi võib koostööst abi olla näiteks tugeva lumetormi ajal, kui ühel omavalitsusel on raskusi teede läbitavuse tagamisega. Naabervalla inimesed, tehnika või muud võimalused võivad aidata olukorraga kiiremini toime tulla.
Suurõppus Ilves 2026, Jõelähtme kriisitaap Loo koolis. Foto: Laura Ruul
Koostööd harjutatakse enne kriisi
Kokkuleppe oluline osa on ühine ettevalmistus. Vallad korraldavad õppusi ja koolitusi, loovad kontaktvõrgustiku ning lepivad kokku, kuidas toimub kriisi ajal infovahetus, elanike teavitamine ja tegevuste koordineerimine. Koostöösse soovitakse kaasata ka kohalikke võrgustikke, sealhulgas külavanemaid, vabatahtlikke ja kogukonnaühendusi.
„Harjutame läbi, kuidas kriisi korral omavahel infot vahetada, elanikke teavitada ja abi korraldada. Nii on inimestel vajalikud kontaktid ja oskused olemas juba enne, kui neid päriselt vaja läheb,“ ütles Lehe.
Tähelepanu pööratakse ka teenustele, mille toimimine peab häirete korral võimalikult kiiresti jätkuma. Nende hulka kuuluvad näiteks veevarustus, sotsiaalteenused ja haridusasutused.
Rae valla elanikkonna kaitse ja kriisivalmiduse spetsialisti Ulvi Põllu sõnul aitab ühine tegutsemine muuta kriisideks valmistumise süsteemsemaks.
„Ühiselt tegutsedes on võimalik kasutada ressursse säästlikumalt, vältida tegevuste dubleerimist ja suurendada kogu piirkonna valmisolekut erinevateks kriisiolukordadeks,“ ütles Põllu.
Mudel võib sobida ka teistele piirkondadele
Viis valda jõudsid koostöökokkuleppeni kiiresti, sest vajadust tihedama koostöö järele nähti kõigis omavalitsustes. Kuigi iga piirkonna riskid, asustus ja võimalused on erinevad, võiks sama põhimõtet kasutada ka mujal Eestis.
Lehe sõnul tuleb alustada naabritega suhtlemisest, ühiste eesmärkide kokkuleppimisest ja sellest, et inimesed õpiksid üksteist tundma.
Kriisi saabudes ei tohiks väärtuslik aeg kuluda sellele, kellele helistada, millised võimalused naabritel on või kuidas abi korraldada. Need kontaktid, teadmised ja kokkulepped peavad olema olemas juba enne, kui neid päriselt vaja läheb.
