I.LÄBIRÄÄKIMISTE POOLED JA EESMÄRK 

1. Läbirääkimiste poolteks on Vabariigi Valitsus (edaspidi valitsus), keda esindab Vabariigi Valitsuse seaduse § 21 lõigete 1-2 alusel ja kooskõlas riigieelarve seaduse § 46 lõikega 2 moodustatud valitsuskomisjon^[1] ning üleriigiline omavalitsusliit Eesti Linnade ja Valdade Liit (edaspidi Liit) (edaspidi koos pooled). 
2. Läbirääkimiste teemad on:
   2.1. kohalike omavalitsuste ülesanded ning nende omavalitsuslik või riiklik olemus:
   2.1.1. kohalike omavalitsuste ülesanded ja otsustusõigus; 
   2.1.2. kohaliku omavalitsuse üksusele seadusega pandud riiklike ülesannete täitmise ning kulude katmise tingimused ja korraldus;
   2.2. Olulise mõjuga poliitikameetmete algatamine
   2.2.1. Riigi strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikud kohalike omavalitsuste tegevused ja selleks vajaliku võimekuse toetamine (sh rahastamine);
   2.3. seadusandlikud ja rahastamiskorralduse muudatused:
   2.3.1. edasiantavate maksude (tulumaks, maamaks, keskkonnatasud) osa suurus ja laekumise põhimõtted; 
   2.3.2. tasandusfondi, toetusfondi ning juhtumipõhiselt konkreetse tegevuse või investeeringu toetamiseks eraldatava toetuse suuruse kujunemise põhimõtted ja suurused järgmiseks eelarvestrateegia (edaspidi RES) perioodiks ja eelarveaastaks, jaotamise alused, kasutamise tingimused, ning nende kajastamise tingimused eelarvestrateegias ja riigieelarve (edaspidi RE) eelnõus; 
   2.3.3. finantsdistsipliini tagamise meetmed, nende arvväärtused ja kohaliku omavalitsuse üksuste konsolideeritud eelarve puudujäägi või ülejäägi suurus eelarvestrateegia perioodiks; 
   2.3.4. valitsussektori struktuurse eelarvepuudujäägi ilmnemisel võimalike proportsionaalsete meetmete rakendamine kohaliku omavalitsuse üksustele, mis parandavad valitsussektori struktuurset eelarvepositsiooni. eelarvepositsiooni parandamise ja finantsvõimekuse suurendamise meetme rakendamine;
   2.3.5. kohalike maksude küsimused;
   2.4. muud kohalike omavalitsuste ülesandeid, finantseerimist ja finantsjuhtimist puudutavad küsimused. 
3. Läbirääkimised toimuvad poolte läbirääkimiste üldkoosolekutena ja valdkondlike töörühmade koosolekutena.
4. Läbirääkimistel üldkoosolekul lepitakse kokku ka läbirääkimiste tulemusi kajastava läbirääkimiste protokolli sisus ja vormis ning läbirääkimiste tulemuste protokolli allkirjastamises ning selle ajas. 
5. Läbirääkimiste      korraldamise   eest      vastutab           valdkonna       eest      vastutav    minister (valitsuskomisjoni juht)
6. Pooled juhinduvad oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, käesolevast töökorrast ja läbirääkimiste käigus saavutatud kokkulepetest.

II.LÄBIRÄÄKIMISTE KORRALDUS JA AJAKAVA (lisa1)

7. Liit esitab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ettepanekud riigi eelarvestrateegia ja riigi eelarve eelnõu ning valdkondlikes töörühmades arutatavate küsimuste kohta  15. veebruariks. 
8. Valdkondlikud ministeeriumid esitavad ettepanekud valdkondlikes töörühmades arutatavate küsimuste kohta Liidule ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile 15. veebruariks.
9. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Liidu esitatud ettepanekud, ministeeriumite ettepanekud ja KOVide finantsseisu ülevaate veebruari lõpuks koondina punktis 31 toodud töörühmade juhtidele. 
10. Valdkondlike töörühmade kohtumised Liidu esitatud ettepanekute ja valdkonnaministeeriumi kavandatavate KOVide ülesannete ja finantseerimise küsimuste muudatuste aruteluks eelarvestrateegia perioodil ja RE eelnõus toimuvad enne valdkonnaministeeriumite RES ja RE taotluste esitamist Rahandusministeeriumile hiljemalt 31. mail. 
11. Valitsuskomisjoni ja Liidu delegatsiooni läbirääkimiste üldkoosolek toimub vähemalt kaks korda aastas:
    11.1. valdkondlike töörühmade aruteludest kokkuvõtete tegemiseks hiljemalt 31. mail.  
    11.2. valitsuse RES ja RE arutelude lõplike otsuste läbirääkimisteks enne RESi valitsuses kinnitamist ja RE eelnõu valitsuses heaks kiitmist septembris.
12. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium informeerib Liidu delegatsiooni RES-is ja RE eelnõus KOVidele kavandatavate edasiantavate maksude ja toetuste lõplike suuruse kohta ning korraldab osapoolte nõusolekul läbirääkimiste protokolli allkirjastamise. 
13. Valitsuskomisjoni juht ja Rahandusministeerium lisavad läbirääkimiste protokolli riigi eelarvestrateegiale ja Riigikogule esitatavale riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirjale. 
14. Valitsuskomisjon ja Liit võivad esitada ettepaneku omavaheliseks kohtumiseks punktis 2 toodud teemadel RES ja RE koostamise ajakava väliselt. 
15. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tagab läbirääkimiste tehnilise teenindamise, sh läbirääkimiste üldkoosolekute salvestamise ja protokollimise ning materjalide ja protokolli edastamise läbirääkimiste pooltele. Vaidlused üldkoosoleku protokolli osas lahendatakse vastavalt salvestusele.

III.LÄBIRÄÄKIMISTE SISU 

16. Pooled esitavad läbirääkimisteks ettepanekud, taotlused ja seisukohad töörühmade valdkondade kaupa. 
17. Pooled sõnastavad läbirääkimisteks RES perioodi olulisimad strateegilised sihid läbirääkimiste valdkonnas ning esitavad nende toetamiseks vajalikud muudatuste ettepanekud koos põhjendustega: 
    17.1. konkreetsete omavalitsuse ülesannete, tulude ja rahastamise korra muudatusteks koos esialgse võimalike mõjude ülevaate ning maksumuse kalkulatsiooni ja/või selle lähtealustega. Juhul kui maksumust ei ole võimalik arvutada tuleb seda selgitada; 
    17.2. kavandatavateks strateegiliselt olulisteks tegevusteks ja poliitika muudatusteks, mille kontseptuaalsed alused pole valminud või mille rahastamise põhimõtteid ja maksumust pole veel välja töötatud;
    17.3. teenuste või ülesannete korralduse muutmiseks, milleks on vajalik riigi ja KOV koostöö;
    17.4. detsentraliseerimise ja KOV rolli ning otsustusõiguse suurendamise suunas liikumiseks;
    17.5. KOVidele seadusega pandud ülesannete olemuse ja täitmise korraldusega seotud küsimuste lahendamiseks.
18. Pooled esitavad töörühmade aruteludel seisukohad teise poole ettepanekute osas. 
19. Läbirääkimiste tulemused, mis puudutavad RES-i ja RE eelnõud fikseeritakse läbirääkimiste protokollis.
    19.1. Protokollis kajastatakse poolte esitatud fiskaalse mõjuga ettepanekud, mille osas on läbirääkimiste koosolekul heakskiidetud kokkulepped või kokkuleppe mittesaavutamise korral lahkarvamused koos teise poole seisukohtade ja põhjendustega. 
20. Muud valdkondlikud ettepanekud ja läbirääkimiste seisukohad ning planeeritavad indikatiivsed välisvahendite toetusmeetmed valdkondades kajastatakse läbirääkimiste protokolli lisas ja töörühmade materjalides. 

IV.LÄBIRÄÄKIMISTE ÜLDKOOSOLEKU TÖÖKORRALDUS^[2]

21. Läbirääkimiste üldkoosolekut juhatab valitsuskomisjoni juht või tema poolt volitatud isik. 
22. Koosolekud protokollitakse, koosoleku protokollis kajastatakse poolte seisukohad, saavutatud kokkulepped ja erimeelsused. Protokolli eelnõu esitatakse pooltele märkuste esitamiseks hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast läbirääkimiste üldkoosolekut. Pärast valitsuskomisjoni ja Liidu liikmetega kooskõlastamist allkirjastab valitsuskomisjoni juht läbirääkimiste koosoleku protokolli.
23. Läbirääkimiste koosolekul arutatakse eelnevalt töörühmades läbi töötatud seisukohti, ettepanekuid, kokkuleppeid ja erimeelsusi ning muid materjale, mis edastatakse hiljemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist läbirääkimiste pooltele. Juhul, kui läbirääkimiste koosoleku materjalid ei ole tähtaegselt esitatud, võib osapool teha ettepaneku koosoleku toimumise aja edasi lükkamiseks. 
24. Koosoleku päeval võib poolte nõusolekul erandjuhul lülitada päevakorda täiendavaid küsimusi. 
25. Läbirääkimiste koosolek võib muuta töörühmades saavutatud kokkuleppeid või muuta kokkulepete ja lahkarvamuste sõnastust. 
26. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koondab valdkondade töögruppide seisukohad läbirääkimistel, tehes vajadusel redaktsioonilisi muudatusi. Muudatused kokkulepete sõnastuse osas kooskõlastatakse poolte vahel üldjuhul enne läbirääkimiste koosoleku toimumist. 
27. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil on dokumendi ühtsuse ja selguse tagamiseks õigus teha redaktsioonilisi muudatusi ja keelelisi parandusi läbirääkimiste koosolekule esitatud materjalidesse (sh poolte kokkulepete sõnastustesse, va ettepanekute, põhjenduste, arvamuste ja märkuste sisusse), informeerides sellest töörühmade esimehi ja Liitu. 
28. Läbirääkimiste koosolekule esitatud materjalid lisatakse koosoleku protokollile. Koosoleku  protokollid säilitatakse elektrooniliselt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonnas ja Liidu büroos.
29. Läbirääkimiste koosolekute protokollid koos lisatud materjalidega avalikustatakse Liidu veebilehel.
30. Poolte kokkuleppel võib üldkoosoleku viia läbi kirjalikult (e-kirja teel) järgides samu põhimõtteid. Kirjaliku koosoleku korral esitatakse materjalid kirjalikult kommenteerimiseks vähemalt nädalase arvamuste esitamise tähtajaga.

V.LÄBIRÄÄKIMISTE TÖÖRÜHMADE TÖÖKORRALDUS^[3]

31. Läbirääkimiste seisukohtade läbirääkimisteks moodustatakse asjaomaste ministeeriumite ja Liidu poolt nimetatud esindajatest valdkondlikud töörühmad:
    31.1. rahanduse- ja maksupoliitika töörühm;
    31.2. hariduse ja noorsootöö valdkonna töörühm;
    31.3. töö-, sotsiaal- ja tervise töörühm;
    31.4. transpordi ja teede töörühm; 
    31.5. IKT töörühm;
    31.6. kultuuri- ja spordivaldkonna töörühm;
    31.7. keskkonna töörühm;
    31.8. lõimumise töörühm;
    31.9. ruumi, elamumajanduse ja maade töörühm.
32. Poolte kokkuleppel võib spetsiifiliste küsimuste aruteluks ja ettepanekute väljatöötamiseks moodustada ajutisi ja alatöörühmi, kuhu kaasatakse valdkonna spetsialiste. 
33. Valdkondlike töörühmade kohtumised võivad toimuda aasta läbi ka RES ja RE koostamise ajakava väliselt. 
34. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koostab enne töörühmade arutelusid üldise KOV finantsülevaate, mis saadetakse töörühma juhtidele ja Liidule.
35. Töörühma töö korralduse eest vastutab vastava valdkonna valitsuskomisjoni liige. Töörühma koosoleku kokkukutsumise ja tehnilise teenindamise tagab asjaomane ministeerium. 
36. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad kuuluvad kõikidesse töörühmadesse.
37. Vastava valdkonna minister nimetab töörühma esimehe ja vastavalt Liidu ettepanekule aseesimehe. 
38. Töörühma koosolekuid juhib töörühma esimees või aseesimees. Töörühmade koosolekud protokollitakse, märkides ära arutatud küsimused, saavutatud kokkulepped ja eriarvamused. 
39. Vastavalt probleemide iseloomule kaasatakse töörühma koosolekutele vajadusel valitsemisala korraldamise eest vastutav minister.
40. Töörühma koosolekul osalevad töörühma liikmed. Koosolekule võidakse kaasata valdkonna spetsialiste. Töörühma väliste isikute osalemine koosolekul tuleb kooskõlastada töörühma juhiga. 
41. Töörühma aseesimehe taotlusel on töörühma esimees kohustatud töörühma koosoleku hiljemalt kümne tööpäeva jooksul kokku kutsuma. 
42. Töörühma aseesimehel on õigus töörühm kokku kutsuda, kui tema taotlusel ei ole töörühma esimees kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest töörühma koosolekut kokku kutsunud. 
43. Materjalid, mis tulevad koosolekul arutamisele (sh seisukohad esitatud ettepanekutele), edastatakse töörühma liikmetele hiljemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist. Juhul, kui töörühma koosoleku materjalid ei ole töörühma liikmetele tähtaegselt esitatud, võib osapoole ettepanekul töörühma juht koosoleku toimumise aja edasi lükata. 
44. Töörühmad töötavad läbi oma valdkonnas läbirääkimistele esitatud ettepanekud ja esitavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile töörühmas ettevalmistatud kokkulepete ja eriarvamuste sõnastused vähemalt neli tööpäeva enne läbirääkimiste üldkoosolekut. Juhul kui töörühma materjalid ei ole esitatud vähemalt 48 tundi enne läbirääkimiste koosoleku toimumist, ei võta läbirääkimiste üldkoosolek selle töörühma materjalide põhjal vastu otsuseid.
45. Kui töörühmas ei saavutata üksmeelt kokkuleppe või eriarvamuse sõnastuse osas võib töörühma juht, informeerides Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, suunata küsimuse arutlusele läbirääkimiste üldkoosolekule. 
46. Töörühma koosoleku protokoll koostatakse viie tööpäeva jooksul pärast töörühma koosoleku toimumist ja saadetakse töörühma liikmetele paranduste tegemiseks. Töörühma koosoleku lõplik protokoll edastatakse töörühma liikmetele, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Liidu büroole. 
47. Töörühmade koosolekute protokollid koos lisatud materjalidega avalikustatakse Liidu ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel.

Lisa1: Läbirääkimiste ajakava 

[1] https://www.riigiteataja.ee/akt/303072018004?leiaKehtiv

[2] Veebikoosolek ja antud viisil koosolekul osalemine on võrdustatud füüsilise ruumi koosolekuga.  
[3] Veebikoosolek ja antud viisil koosolekul osalemine on võrdustatud füüsilise ruumi koosolekuga.

PROTOKOLL 
                                                                                                                                                                                                     19.09.2023 nr 13-2/22 

Valitsuskomisjoni ja ELVLi esindajate 2024. a riigieelarve ja 2024-2027 riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste koosolek 
 
Algus kell 9.00, lõpp kell 10.50 
Ministeeriumite ühishoone ja elektrooniline keskkond 
 
Juhatas:     Madis Kallas, regionaalminister 

Valitsuskomisjoni Julia Bergstein (MKM), Ivo Jaanisoo (KliM), Andrus Jõgi (ReM), Merju osalejad: Künnapuu (KuM), Sulev Liivik (ReM), Eino Pedanik (KuM), Kirsti Toodu (SoM), Liina Kotkas (SoM), Kristi Vinter-Nemvalts (HTM), Hanna Vseviov (SoM) 

ELVL esindajad: Mihhail Kõlvart (Tallinna linn, ELVL juhatuse esimees), Taavi Aas (Jõgeva vald), Imre Jugomäe (Mulgi vald), Angelika Kallakmaa-Kapsta (Tallinna linn), Andres Laisk (Saue vald), Lauri Luur (Tori vald), Georg Pelisaar (Põlva vald), Ingvar Saare (Lääneranna vald), Irina Talviste (Pärnu linn) 

Kutsutud:     Kairit Eha (RaM), Liis Epro (ELVL), Toomas Johanson (ELVL), Ott Kasuri (ELVL), Erkki-Alo Kirde (Tallinna linn), Liis Lehiste (HTM), Veikko Luhalaid (ELVL), Merlin Murumets (SoM), Rait Pihelgas (ELVL), Sigrid Soomlais (KliM), Kady-Ann Sutt (ReM), Neeme Suur (ReM), Jan Trei (ELVL) Protokollis: Kaie Küngas (ReM) 
 
PÄEVAKORD: 
1.   Avasõnad: 
o    regionaalminister Madis Kallas o ELVLi juhatuse esimees Mihhail Kõlvart. 
2.   Kokkuvõtte majandusprognoosist, Rahandusministeerium Madis Aben  
3.   Valitsuskomisjoni ja ELVLi prioriteedid eelarve läbirääkimistel: 
o    Tagasiside Vabariigi Valitsuse eelarve aruteludelt o läbirääkimiste protokolli eelnõu ülevaade 
4.   Muud küsimused 
 
 
1.    Avasõnad: 
o    regionaalminister Madis Kallas 
Madis Kallas avas koosoleku, rõhutas vajadust kõikides piirkondades ja omavalitsustes arengu tagamiseks. Koosoleku eesmärk on tagasisidestada valitsuse arutelusid 2024. a eelarve osas ning ELVLi välja toodud prioriteetide hetkeseisu.  
o    ELVLi juhatuse esimees Mihhail Kõlvart 
Mihhail Kõlvart rõhutas soovi arutada kohtumisel konkreetseid teemasid, probleemkohti. Tulude ümberjaotusest omavalitsuste vahel ei ole kasu. Oodata on omavalitsuste tulubaasi vähenemist, kuid kohustused suurenevad (nt võimaliku õpetajate palgakasvuga kaasneb lasteaiaõpetajate palgakasv). Murelikuks teeb omavalitsuste investeerimisvõimekuse langus järgmistel aastatel. Küsimus üleval laenukoormuse piirmäära muutusest – mis on riigi plaanid? Omavalitsused katavad eurorahade projektide omafinantseeringut enamasti laenudega. Ootus finantsautonoomiaks, võimaluseks ise omavalitsuse eelarve vahendite kasutuse üle otsustamiseks. Praeguses olukorras ei oleks kohalike maksude kehtestamise võimaldamine omavalitsuste tulubaasi suurendamise lahenduseks, sest riik juba kehtestab uusi makse. Täiendavate tulude ootuse asemel on omavalitsustel pigem kartus tulude vähendamise osas.  
 
2.    Kokkuvõtte majandusprognoosist, Rahandusministeerium Madis Aben  
Slaidid lisatud. 
 
3.    Valitsuskomisjoni ja ELVLi prioriteedid eelarve läbirääkimistel: 
o    Tagasiside Vabariigi Valitsuse eelarve aruteludelt 
Madis Kallas tõi välja, et riigi rahanduse seis on keeruline nii 2024 kui ka pikas vaates. Uute laenude võtmine on kallis. Vajalik konservatiivne lähenemine. Õpetajate palga osas on arutelul paariprotsendiline tõus, mis omaks mõju omavalitsustele kohustuses tõsta lasteaiaõpetajate palka. Seetõttu tuleb neid vaadataks koos, et õpetajate palga kasvuga oleks täiendav toetus omavalitsustele lasteaiaõpetajate palgatõusuks. Teisi avaliku sektori palgatõuse oodata ei ole. Üldhoolduse reformi osas on plaanis teha analüüs novembris tuginedes oktoobrikuu andmetele. Seejärel edasised sammud.  
Hanna Vseviov lisas, et teatav hinnatõus oli hooldereformi mudelisse sisse arvestatud ning enamuse klientide jaoks on kohatasu tänu toetusele vähenenud. Erandkorras eraldame lisaraha Kanepi vallale, sest nende toetussumma jäi alla miinimumi. Tervikpildi analüüs sügis-talvel.  
Mihhail Kõlvart tõi esile, et probleemiks on ka hooldekohtade nappus ja teenust pakkuva personali puudus. Teenusepakkujad on hakanud nõudluse kasvu tõttu kliente valima ning keerukamatel klientidel on raskem saada hooldekodu kohta.  
Madis Kallas rõhutas, et abivajaduse hindamisega saab tagada, et toetusega hooldekodu kohad on suunatud neile, kes vajavad hooldekodu kohta, kuna ei saa teiste abistavate teenustega (nt koduteenus) iseseisvalt kodus hakkama. Eesmärk endiselt, et inimesed saaksid võimalikult kaua kodus elada.  
Taotletakse täiendavaid vahendeid ühistranspordi arendamiseks, et parandada liikuvust, ühenduvust ja tihendada liinivõrku. Vajalikud on ka investeeringud taristusse.  
Taavi Aas märkis, et hooldereformi analüüs valmib alles siis kui järgneva aasta eelarve on juba kinnitamisel. Soovis teada, kas järgmise aasta riigieelarves on lisavahendid hooldereformi läbiviimiseks?      
 
 
Madis Kallas vastas, et 2024. a osas on hooldereformi vahendid võrreldes 2023. aastaga kasvamas, kogumaht 57 mln eurot.  
Sulev Liivik lisas, et alates 2024. a on hooldereformi vahendid tulubaasis, osana tulumaksust  ja tasandusfondist.  
Angelika Kallakmaa-Kapsta küsis, kas ja mis võimalused on omavalitsuste reservfondi loomiseks kriiside, ootamatute kulukasvude lahendamiseks (ilma eelneva sihtotstarbeta).  
Madis Kallas vastas, et hooldereformi reserv oleks otstarbekas juhuks kui on omavalitsusi, kes mudeli kohaselt on erijuhtumid. 
 
o läbirääkimiste protokolli eelnõu ülevaade, tagasiside ELVLi prioriteetidele 
Madis Kallas tagasisidestas ELVLi prioriteetseid ettepanekuid. Kohalikule omavalitsusele eraldatava tulumaksumäära tõstmine riigieelarvest on hetkel keeruline. Sihtotstarbeliste toetuste üleandmine tulubaasi tuleb arutelule KOV rahastamise muudatuste tervikvaate aruteludel, millega on juba alustatud. Järgmine rahanduse töörühma koosolek toimub septembrikuu lõpus. Kohalike maksude süsteemi korrastamise saab samuti arutelule võtta, kuid ilmselt pole kohalike maksude kehtestamise võimaldamine hetkel lahenduseks KOV tulubaasi suurendamisel. Tasandusfondi valemi täiustamisel on kavas vaadata üle tagamaalisuse arvestus ja elanike arvu vähenemise mõju ning tuua alla tasanduse tase. Riigipoolne koolilõuna toetus ei suurene. Võimalus on koolikava (piimatooted, juur- ja puuvili) ja mahetoidu toetusteks. Üldhoolduse rahastamine sai juba eelmise punkti all käsitletud.  
Andres Laisk rõhutas, et koolikava ja mahetoidu toetusmeede ei lahenda koolitoidu kallinemist ning mahetoidu toetusmeetme kasutuse võimalused on vähesed, kuid info toetusmeetme olemasolust tekitab paljudes lastevanemates ootuseid.  
Julia Bergštein märkis, et teede hoiu toetus ei suurene. Kohalike teede hoiu valemipõhine toetus võiks üle minna tulubaasi.  
Sulev Liivik kinnitas, et on olemas valmidus teede hoiu toetuse üleviimiseks tulubaasi 2025 või 2026 aastast kui valitsuskomisjoni ja ELVLi vahel nii kokku lepitakse.  
Jan Trei lisas, et toetusfondist eraldatavate vahendite üleandmisel tulubaasi tuleks eelnevalt välja selgitada teenuste osutamise tegelik maksumus ning alles seejärel otsustada täiendava tulumaksumäära eraldamine või tasandusfondi eraldise suurus. 
Ivo Jaanisoo selgitas, et jäätmekorralduse edasiste arengute osas on koostamisel jäätmeseaduse väljatöötamiskavatsus valdkonna reformimiseks. Omavalitsustel on jäätmekorralduses ka tulevikus keskne roll.  
Sigrid Soomlais täiendas, et jäätmeseaduse väljatöötamiskavatsus valmib lähikuudel.  
 
4. Muud küsimused 
Madis Kallas märkis, et lähikuudel jätkuvad arutelud KOV rahastamise muudatustest, sh pensioni ja üksikisiku tulumaksu osakaalude ja maamaksu muudatustest, juriidilise isiku tulumaksu jaotuse võimalikest muudatustest ja tasandusfondi valemi muudatustest.  
Andres Laisk rõhutas laenukoormuse piirmäära hetkel kehtiva leevenduse pikendamise vajadust järgnevaks neljaks aastaks.  
 
      
ELVL esitab kirjaliku tagasiside protokolli eelnõule ja otsuse allkirjastamisest või mitteallkirjastamisest hiljemalt reede 22. septembri lõunaks.  
 
Madis Kallas tänas koosolekul osalejaid ja lõpetas koosoleku.   
 
 
(allkirjastatud digitaalselt) 
Madis Kallas 
Regionaalminister 
 
 

NB: ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli.