Haridus ja noortevaldkond

Konverentsi projektijuht Angela Saksing (angela.saksing[ätt]gmail.com). 

Konverentsile eelneval päeval on võimalus tutvuda omavalitsuste parimate praktikatega.
Praktikaid jagavad Lääneranna valla naaberomavalitsused.

Ettekanded

Ettekannete salvestused (YouTube)
Fotogalerii

Ettekanded

Ettekannete salvestused (YouTube)
Fotogalerii

Ettekannete salvestused
Fotogalerii

Esimees: Maris Toomel, Jõhvi vallavanem.

Töörühma liikmed: 
Kaarel Rundu, Tallinna Haridusameti juhataja;
Ene Täht, Pärnu abilinnapea;
Jüri Käosaar, Harku abivallavanem;
Katrin Markii, Viimsi abivallavanem;
Riho Raave, Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna  juhataja;
Mari-Epp Täht, Haapsalu Linnavalitsuse haridusnõunik;
Tiivi Tiido, Viljandi Linnavalitsuse Haridus- ja Kultuuriameti juhataja;
Laur Kaljuvee, Rakvere abilinnapea;
Priit Põldma, Jõelähtme abivallavanem;
Meeli Pärna, Pärnu Linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni liige;
Marju Randlepp, Rae valla haridus- ja kultuuriameti juhataja; 
Heiki Hansen, Elva abivallavanem;
Birgit Tammjõe-Tulp, Saue valla haridusosakonna juhataja;
Larissa Degel, Narva linna Haridusteenistuse juhataja asetäitja haridusalal.

Asendusliikmed:
Carmen Viherpuu, Jõelähtme valla haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja.

Aeg: 13.02.2026 kella 13.00 – 14.30
Koht: ELVLi büroos ja teams
Koosoleku juhataja: Robert Lippin (töörühma esimees Maris Toomel ei saanud ootamatult osaleda
Protokollis: Marliis Rettau
Teamsi vahendusel: Mari-Epp Täht, Marju Randlepp, Tiivi Tiido, Birgit Tammjõe-Tulp, Kaarel Rundu, Katrin Parve, Meeli Pärna, Priit Põldma ja Marliis Rettau. 
Kohapeal: Robert Lippin, Toomas Johanson, Laur Kaljuvee

Päevakord
1.    RE/RES protsessis omavalitsustelt laekunud ettepanekud.
2.    Üldhariduskoolide vaheline arvlemine..
3.    2026. a tööplaan.
4.    Muud teemad.

260213_hariduse ja noorte_töörühma_protokoll.pdf | 126.19 KB | pdf

Tallinn, 09.05.2024
Algus kell 11.00, lõpp kell 13.30

Osalejad Teamsis: Meeli Pärna, Kaarel Rundu, Mari-Epp Täht, Marju Randlepp, Maris Toomel, Tiivi Tiido, Birgit Tammjõe-Tulp, Ene Täht, Katrin Parve.
Osalejad büroos: Jan Trei, Laur Kaljuvee, Robert Lippin, Angela Saksing, Riho Raave.
Kutsutud külalised: Liis Lehiste, Veikko Luhalaid, Hando Sutter, Reemo Voltri, Kristina Kallas.
Puudusid: Katrin Markii, Tiina Oraste, Anneli Eesmaa, Larissa Degel, Krõõt Kiviste, Heiki Hansen, Carmen Viherpuu, Priit Põldma, Katrin Markii.

Päevakord:  

1. Üldhariduse rahastusmudeli töörühma ettepanek haridusleppesse;
2. Hariduslepe;
3. Õpetaja tööaja ja -koormuse arvestus, töörühma ettepanek haridusleppesse.

1. Üldhariduse rahastusmudeli töörühma ettepanek haridusleppesse

Rahastusmudel töörühma ettepanekud 29.04.2024.pdf | 1.31 MB | pdf

Rahastusmudel.xlsx | 21.36 KB | xlsx

2. Hariduslepe
3. Õpetaja tööaja ja -koormuse arvestus, töörühma ettepanek haridusleppesse

TÖÖAJA ja TÖÖKOORMUSE ESIALGNE VISIOONI MUSTAND_1.pdf | 118.92 KB | pdf

ELVL HNT töörühma koosolek 09.05.24.pdf | 197.51 KB | pdf

Tallinn, 07.02.2024
Algus kell 09.00, lõpp kell 10.35

Osalejad Teamsis: Tiivi Tiido, Mari-Epp Täht, Priit Põldma, Anneli Eesmaa, Kaarel Rundu, Carmen Viherpuu, Meeli Pärna, Birgit Tammjõe-Tulp, Ene Täht, Jan Trei.
Osalejad büroos: Robert Lippin, Laur Kaljuvee, Maris Toomel, Marju Randlepp, Marju Aolaid, Angela Saksing.
Kutsutud külalised: Kadi Reintam (Teams), Helmut Hallemaa.
Puudusid: Krõõt Kiviste, Riho Raave, Heiki Hansen, Larissa Degel, Tiina Oraste.

Päevakord:  

1. Töörühma esimehe valimine;
2. Laekunud riigieelarve 2025. a läbirääkimiste ettepanekute läbivaatamine;
3. Ühiste ELVL HNT töörühma 2025. a riigieelarve ettepanekute kujundamine ja       koondamine;
4. HNT töörühma 2025. a tööplaani arutelu;
5. Koolitoidu teekaart;
6. Kohapeal tekkinud küsimused.

ELVL HNT töörühma koosolek 07.02.24.docx | 6.46 MB | docx

Omavalitsuste poolt koondatud küsimustest lähtudes andsid HTMi esindajad Ü. Matsin, M. Venno ning M. Uusen ülevaate kuidas PGSi tõlgendada teatud küsimustes.

I. Õppetunni pikkus ja õppeaja arvestus sh vahetunnid ja koolipäeva algus
II. Juhendatud v iseseisv õpe.
III. Õpilase nädalakoormus ja erandid.
IV. Ainete lõiming ja õppekava paindlikkus ning B-võõrkeel.
V. Küsimused.

Infotunni salvestis.

TI-Hüppe SA tegevjuhi Ivo Visaku ülevaade TI-hüppe plaanidest ja tegevustest.

Jaako Lindmäe ettekanne Toimepidevus ja kriisivalmidus.

Kaire Soomets ja Hele Leek-Ambur ettekanne Kvaliteetsed teenused noortele: kuidas me ühiselt sinna jõudsime?

Ettekandjaks Liina Põld, üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler.

Infotunni video.

Infotunni slaidid.

ELVLi ja HTMi ühine infotund alusharidusseaduse rakendamisest.

Maila Rajametsa slaidipõhine ettekanne.

KOVde ja lasteaedade küsimused I osa.

KOVde ja lasteaedade küsimused II osa.

KOV haridusjuhtide õppepäeva ettekanded on leitavad SIIT.

Õppepäeva ettekanded 

Õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamine - pilootprojekt VOL2

Slaidikava

Õpetajate järelkasvu tegevuskava ELVL veebiseminar 16.02.22.pdf | 2.36 MB | pdf Rae valla õpetajate väärtustamine M. Randlepp 160222.pdf | 1.43 MB | pdf ELVL - Õpetajaameti väärtustamine KOVides H. Ilves 080222.pdf | 981.88 KB | pdf

• Et haridus oleks kättesaadav ja kvaliteetne, tuleb haridusvõrgu korrastamisel ajaga kaasas käia ja arvestada demograafiliste muudatustega. Haridusvõrk vajab korrastamist nii omavalitsustes, kus õppekohti on oluliselt enam kui õpilasi, kui ka seal, kus õppekohti tuleb juurde luua. Viimase 20 aasta jooksul vähenenud üldhariduskoolide õpilaste arv ja linnastumine on seadnud kooli pidajad silmitsi väljakutsetega, mille lahendamisest sõltub, kas suudame igas Eesti omavalitsuses tagada ühtlaselt hea õppe kvaliteedi ja vajaminevad avalikud teenused.
• Kuigi õpilaste arv lähiaastatel mõnevõrra suureneb (siiski vaid suuremates linnades), on kasv ajutine ning Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt jätkub tulevikus rahvaarvu vähenemine. Väheneva õpilaste arvu tõttu on paljud koolihooned muutunud ruumikasutuselt ebaefektiivseks, märkimisväärne osa hariduskuludest kulub pooltühjade ja suuri investeeringud vajavate hoonete ülalpidamisele ja remontimisele ning maapiirkondade ja keskuste koolide pinnakasutuse vahe oli sageli kahekordne.
• Koolivõrk tervikuna peab õppijale tagama põhivajaduse – võimaluse kujuneda informeeritud ja teadlikeks kodanikeks, kes on suutelised iseseisvalt analüüsima ja otsustama globaalses maailmas – rahuldamise. Koolivõrgu ümberkujundamine peab lähtuma demograafilise olukorra muutusest, arvestama regionaalarengu vajadusi, tagama õppijatele võrdsed kvaliteetse hariduse omandamise võimalused, olema tasakaalustatud ja kõiki erinevaid asjast huvitatud osapooli informeeriv ja kaasav.
• Tuleb arvestada, et rohkem kui kolmandik õpetajatest jõuab kümne aasta pärast pensioniikka või on juba praegu pensionieas. Olukorras, kus mitmes piirkonnas on õpetajaid puudu ja noorte õpetajate järelkasv tagasihoidlik, töötab 42% õpetajad osakoormusega 3 Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal on viimasel kuuel õppeaastal olnud langustendentsis ja piirkonniti ebaühtlane.

Mida arvestada haridusvõrgu ümberkorraldamise otsuseid tehes?

Veebinar 22.04.2021 koolivõrgu korrastamisest

22.04.2021 toimunud veebikoolituse 1. osa on järelvaadatav SIIT.  

22.04.2021 toimunud veebikoolituse 2. osa on järelvaadatav SIIT.

• Koolivõrgu ümberkorralduste protsess - Indrek Riisaar/HTM haridusvõrgu osakonna juhataja

• Andmepõhine otsustamine koolivõrgu ümberkorraldamisel - Sandra Fomotškin/HTM juhtivanalüütik
• Ümberkorraldamise aja- ja tegevuskava - Lii Laanemets/Türi valla vallasekretär, Karin Tenisson-Alev/Järva valla vallasekretär

• Haridusvõrgu korrastamine Viljandi linna näitel - Janika Gedvil/abilinnapea

• Haridusvõrgu korrastamine Haapsalu linna näitel - Mari-Epp Täht/haridusnõunik 

• Haridusvõrgu korrastamine Põltsamaa valla näitel - Karro Külanurm/abivallavanem

• Paikuse huvikooli ja üldhariduskooli tegevuse ühendamine Pärnu linna näitel -  Ene Koitla/haridusosakonna juhataja

• Haridusvõrgu korrastamise ettevalmistused Saaremaa valla näitel - Urmas Treiel/haridus- ja noorsootöö osakonna juhataja

Kompetentsi- ja karjäärimudelid ning atesteerimine

• Koolijuhi atesteerimise info HTMi kodulehel.
• Haridusjuhi kompetentsimudeli kokkuvõtlik info HTMi kodulehel.
• Haridusasutuse juhi kompetentsimudel (EKJÜ, Heateo SA, Fontes, HTM 2023)
  • Kompetentsimudeli kasutusjuhend.
• Karjäärimudeli kasutusjuhend
• Maailma parima haridusasutuse juhi kompetentsimudel (SA Innove 2013)

Värbamine

• Haridusjuhi edukas värbamine - veebitöötoa video (Heateo SA 2025)
• Haridusjuhi värbamise käsiraamat (Heateo SA 2023)

Kriisijuhtimine

• Õppeasutuse kriisijuhised: kriisiplaan, tegevuskaardid (HTM veebileht)
• HTMi 17.09.25 infotunni ettekanne ning videosalvestus.

Muudetud palgakorraldust (aluseks olevad õigusaktid on korrastatud KOVi ja kooli tasandil, finantsmudel sellega kooskõlas) rakendavad omavalitsused:

• Kohila vald
• Kambja vald
• Järva vald
• Lääneranna vald
• Võru linn

Rakendamist ette valmistavad omavalitsused:

• Rae vald
• Märjamaa vald

Programmis osalenud omavalitsused: Võru vald, Võru linn, Narva linn, Otepää vald, Kose vald, Rakvere vald, Kambja vald, Viimsi vald, Viljandi vald, Haapsalu linn, Tallinna linn, Rae vald, Põltsamaa vald.

Kaasajastamist toetavad visuaalse materjalid

Slaidikava vaata opetaja.kovit.ee
Slaidikava koos muusikaga https://youtu.be/nUZm4oEyma8

• Õpetaja- ja palgakorralduse kaasajastamine - 1. video,  Hille Ilves
• Õpetaja- ja palgakorralduse kaasajastamine - 2. video,  Heidi Uustalu
• Õpetaja- ja palgakorralduse kaasajastamine - 3. video,  Anu Vau
• Õpetaja- ja palgakorralduse kaasajastamine - 4. video,  Mare Tamm
• Õpetaja- ja palgakorralduse kaasajastamine - 5. video,  Margus Veri
• Õpetaja- ja palgakorralduse kaasajastamine - 6. video,  Päivi Märjamaa
• Õpetaja- ja palgakorralduse kaasajastamine - 7. video,  Triin Noorkõiv

Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Fontese koostöös sündinud "Õpetajate töö- ja palgakorralduse kaasajastamise käsiraamat". 

Veebiseminar 05.05.2021

• 05.05.2021 veebiseminar- Õpetaja ja palgakorralduse kaasajastamine I osa
• 05.05.2021 veebiseminar - Õpetaja ja palgakorralduse kaasajastamine II osa

Õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamine 2023

 Eesti Linnade ja Valdade Liit on koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Haridus- ja Noorteameti ja Fontesega viinud ellu pilootprojekti "Õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamine". Projekti eesmärk on haldusreformi järgselt ühinenud omavalitsuste toetamine ning kus vajadus, töötada välja õpetajaametist kui tervikust ja õpetajate kompetentsimudelist lähtuvad töö- ja palgakorralduse põhimõtted, kõikides konkreetse KOVi üldhariduskoolides. Koostöös sündis ka "Õpetajate töö- ja palgakorralduse kaasajastamise käsiraamat".

Kokkuvõte projektist

• Pilootprojekt läbiviimise aeg: jaanuar- detsember 2023.
• Projekti juhid: Eesti Linnade ja Valdade Liit: Hille Ilves (2022/23), Angela Saksing (alates augustist 2023)
• HTM toetuse kasutamine: kokku 40 000 €
  • sh seminaride korraldamise kulud (sh ruumi rent, toitlustus jms) 13 551 €
  • sh mentorite, ekspertide, projektijuhtimise kulud 26 449 €
• KOVide loetelu, et oma meeskondadega projektis osalesid: Võru vald, Võru linn, Narva linn, Otepää vald, Kose vald, Rakvere vald, Kambja vald, Viimsi vald, Viljandi vald, Haapsalu linn, Tallinna linn, Rae vald, Põltsamaa vald.
• Projektis osalevatest KOVidest oli loodud 2 gruppi.
• Mõlemale grupile oli 3 koostööseminari.

1. Sissejuhatus. Õpetajaameti väärtustamine. Miks vaja õpetaja töö- ja palgakorralduse muudatusi, kuidas neid juhtida? Vastutus õpetaja töö ja palgakorralduse kujundamisel, õiguslikud alused.
2. Õpetaja ametikoha ja palga statistika ja analüüs, õpetajate töö- ja palgakorralduse põhimõtted ja finantseerimine.
3. KOVide tegevusplaanid: muudatuste mõtestamisest hästi läbi mõeldud tegevusplaanini!

Põhiliste koostööpartneritena olid kaasatud järgmised organisatsioonid: Figure Baltic Advisory  (endine Fontes Palgakonsultatsioonid), Alustavat Õpetajat Toetav Kool MTÜ ja HTM. Mentorite ja ekspertidena olid kaasatud koolijuhid, õppejuhid, KOV haridusjuhid, HTM sisuametnikud. Kokku 25 inimest.

Projekti vahekokkuvõtted

• Kõikidel seminaridel osales 13st KOV meeskonnast 11. Koostööseminaridel osales ja mõtestas õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamiseks vajalikke tegevusi ja osales kodutööde ettevalmistamises 52 KOV ametnikku.

• KOV muutuste juhtimise meeskonna projektijuhi ja meeskonna liikmed määrasid  KOVid ise. Meeskondadesse kuulusid abilinnapead/vallavanemad, haridusjuhid, koolijuhid, finantsjuhid, kommunikatsioonijuhid, õigus-ja personalijuhid. Mitmetele KOVide on olnud  takistuseks KOV meeskonna muudatused, projektijuhi vahetumine, poliitilise võimu vahetumine.

• Kõik KOVid analüüsisid oma KOVis kehtivaid õpetaja töö- ja palgakorralduse finantseerimisega seotud ja õiguslikke aluseid ja kaardistasid probleemid, mis vajavad lahendamist. Põhilised väljakutsed, millega projekti käigus tegeleti ja jätkuvalt tegeletakse:

1. KOVil puudub KOV meeskonnale ühiselt mõistetavad õpetajate töötasu finantseerimise mudelid ja  ülevaade, kuhu kaob õpetaja palgaraha, kui see on antud kooli eelarvesse ja ikka on vähe.
2. Koolipidajal ja haridusasutuste juhtidel puudub ühtne arusaam, mis on õpetaja tööülesanded ja ühtsed õpetaja töötasustamise alused.
3. Õpetajal on vähene teadlikkus oma töötasu kujunemise alustest, õigustest ja kohustustest.
4. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses aastal 2013 sätestatud õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamise põhimõtted ei ole olnud alati vastavuses kehtiva seadusandlusega. KOVide ja koolide palgakorralduse põhimõtted ja töölepingud vajavad kaasajastamist (viia õpetaja töötasu arvestus kontakttunnipõhiselt arvestuselt üle üldtööaja põhiseks, õpetajate töölepingute ja ametijuhendite uuendamine);
5. omavalitsuse arengukavades ja tegevuskavades õpetajaameti väärtustamise ning töö- ja palgakorralduse kaasajastamise teemat ei ole piisavalt mõtestatud;
6. KOVidel ei ole olnud  erinevatel põhjustel õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamise  teemaga  piisavalt võimekust tegeleda (inimvara, koostöö, rakendamisel tugi, haldusreform jne).
7. statistika ülevaatest selgus, et paljude omavalitsuste koolidel on olulisi erinevusi EHISe ja töölepingus kokku lepitud õpetajate tööaja ja koormuste määratlemise osas.
8. Projekti meeskond sai liiga suur, kaasasime ka huvikoolide juhid  ja teisi ametnikke. Siis tekkis olukord, kus projekt siiski keskendus üldharidusele ning teised jäid kõrvale. Üldhariduse juhid ei näidanud üles entusiasmi, sest oodati lahendusi ülalt. Poliitilist kokkulepet muutusi ellu viia ei õnnestunud, vallas vahetus võim. Seega töötasime rahandusosakonnaga sisuliselt kahekesi, et praeguse olukorra analüüs valmis saada.

KOV meeskondade kasutegur projektist

• Strateegiliste muudatuste mõtestamine ja ellurakendamine on pikk protsess. Muudatuste mõtestamisest analüüsini, analüüsi tulemustest tegevus-ja kommunikatsiooniplaanini ja seejärel seire ja vajadusel süsteemi järjekordne kohendamine. Muudatuste juhtimine on pidev protsess ja vajab rakendamise tuge nii KOVi seiseselt kui KOVide üleselt.
• Koolipidajana oleme saanud targemaks ja teadlikumaks hetkel toimivast süsteemist ja ka probleemidest, mis selles valdkonnas on.
• Kuna varem ei oldud erinevate valdkondade inimestega koos seda teemat arutatud, siis selle projekti raames tekkis suurem ühine mõistmine õpetajate töö- ja palgakorralduse temaatikast ja võimalikest lahendustest selle paremaks korraldamiseks sh hariduse sisujuhi, õigusjuhi ja finantsjuhi ühine arusaam. Kõige keerulisem oli koolijuhtidele muutuste selgitamine.
• Projekti suur väärtus on tekkinud võrgustik, mentorid ja eksperdid. Saime projektist väga hea sotsiaalse kapitali, eksperdid ja projektis osalenud KOV-id, kes vajadusel annavad nõu.
• Soov on piloodi tegevuste toel  luua parim õpetaja motivatsioonipakett Eestis.
• Mudeli väljatöötamise perioodil oli kokku lepitud regulaarne meeskonnatöö aeg. Õnnestumisele aitas kaasa meeskonnaliikmete pühendumine ja vastutuse võtmine, koostöö koolijuhtidega ning koolijuhtide valmisolek muudatuse läbiviimiseks. Koolide juhtkonnad sai aru muudatuse vajadusest ja olid toetavad. Kommunikatsiooni koolides viisid läbi koolijuhid.
• Arenes meeskonnaliikmete koostööoskus, üksteise mõistmine, aktsepteerimine. Tuumikmeeskonnaga seminaridel osalemine, ühiselt kodutööde ettevalmistamine ning jagamine teiste omavalitsuste tuumikmeeskondadega, seminaridel teiste omavalitsuste tuumikmeeskondadega arutlemine ning kuuldud info ja kogemuste jagamine oma laiendatud meeskonna liikmetele toetas planeeritava muudatuse kavandamist.
• Paranes õpetajate ja koolijuhtide teadlikkus õigusnormidest ja töösuhete regulatsioonist.
• Seminarid olid sisukad ning hästi korraldatud. Oli nii teoreetilist osa kui ka praktilist, kus sai koos mentoritega probleeme läbi arutada ning lahendusi otsida. Isiklikult väga meeldisid praktikute ettekanded.
• Materjalid väga lihtsasti leitavad ja kättesaadavad.  Käsiraamat on väga hea. Kindlasti on hea materjal ettekandjate slaidi, mida kasutada oma meeskonna ettekannete sisendiks.

KOV meeskondade ootused õpetajapoliitikat kujundavale Haridus-ja Teadusministeeriumile

1. KOVidel on vajadus EHISes õpetajate statistika juhtimislaua järele, kuhu ühtse metoodika kohaselt koondataks iga aasta novembriks põhilised õpetaja statistika koondandmed koolipidajale ja koolijuhile koos analüüsimiseks.
2. Jätkata KOVide õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamise rakendamiseks projektide (osalist) finantseerimist Haridus-ja Teadusministeeriumi eelarvest. Järelseminarid ka piloodis juba osalenud KOVidele on väga olulised.
3. KOVidele regulaarsed seminarid ministeeriumi poolt  hariduspoliitiliste muudatuste teemal teadlikkuse tõstmine, st koostöised kohtumised, kuhu kaasatakse nii pidajad kui ka koolijuhid. Vajalikud on laiemalt KOVi meeskonnaliikmete koolitused suurte muudatuste ellukutsumisel ja  rakendamiseks. Võiks olla kord-paar aastas ühisseminarid või infopäevad koolipidajatele/juhtidele  heade praktikate jagamisest, finantseerimisest.
4. Riigieelarvest õpetajate sihtsotstarbelise tööjõukulude toetuse ja KOV tulubaasi kasvuks (juhtimine, tugiteenused) pikaajalised kokkulepped RESis, millest lähtudes  KOVid saavad töö-ja palgakorralduse kujundamisel teha ka ise pikaajalisemaid plaane kui 1 aasta. Oluliseks edusammuks hindame diferentseerimiskomponendi suurendamist 17,1%-lt  20-le%, see peaks ka tulevikus tõusma.
5. Õpetaja karjäärimudeli arengute osas selgus sh rakendamisel selge vastutus: ministeerium, pidaja, koolijuhi, õpetaja.
6. Selge tegevusplaan gümnaasiumiastme ja keskhariduse korralduse osas omavalitsustele. Kas või milline on KOV-i edasine roll keskhariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel?

Esimene KOV grupp:

Teine KOV grupp:

Noorsootöö

• Noortevaldkonna korraldamise kvaliteedi hindamise kriteeriumid omavalitsustele (HTM 2024)
• Noortevaldkonna digipädevuse ja -küpsuse hindamise tööriistad (TLÜ 2023)
• Kvaliteedijuhtimine noorsootöös (HTM 2022)
• Noortekeskuste miinimumstandard (Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus 2020)

Huviharidus

• Juhendmaterjal huvihariduse ja huvitegevuse kavade koostamiseks kohalikele omavalitsustele (HTM 2024) 

2022. a kevadest kuni 2023. a sügiseni osales 12 omavalitust pilootprogrammis, mille tulemusena valmis juhendendmaterjal "Kohalik omavalitsus kui partner täiskasvanute õppimise toetamisel".