Teadaolevalt ei kooskõlastanud ELVL 2025. aastal eelnõud. Peamised küsimused puudutasid kohalike omavalitsuste autonoomiat, teavikute komplekteerimise korraldust ning üleriigilise andmekogu loomist. Kõige rohkem tähelepanu pälvis aga maakonnaraamatukogude seniste riiklike ülesannete ümberkorraldamine ja sellega seotud riikliku palgatoetuse lõppemine. Järgnesid arutelud Kultuuriministeeriumi, kohalike omavalitsuste ja teiste osapoolte vahel. Mitmetes küsimustes jõuti kompromissideni ning tänavu märtsis tutvustasid Kultuuriministeeriumi esindajad eelnõud ELVLi juhatusele. Ühtlasi paluti juhatuselt nõusolekut eelnõuga Vabariigi Valitsuses edasi liikuda. Selline praktika on üsna erandlik ning näitab Kultuuriministeeriumi ja ELVLi vahelist usalduslikku koostööd ja soovi saavutada enne järgmisse menetlusetappi liikumist kohalike omavalitsuste toetus.
Pärast põhjalikku arutelu otsustas ELVLi juhatus eelnõu toetada. See ei tähendanud, et kõik küsimused oleksid täielikult lahendatud, kuid juhatus leidis, et tehtud muudatused ja saavutatud kompromissid võimaldavad seadusega edasi liikuda ning loovad aluse rahvaraamatukoguteenuse ajakohastamiseks.
Avalikus arutelus on enim kõlapinda saanud nende 15 maakonnaraamatukogu ja omavalitsuse seisukohad, kes täidavad praegu riiklikke koordineerimisülesandeid ning keda muudatused kõige otsesemalt puudutavad. Samal ajal kõlas ELVLi juhatuses ka teine vaade. Mitmed omavalitsused juhtisid tähelepanu sellele, et senine süsteem ei olnud kõigi omavalitsuste suhtes võrdne: riiklikku toetust said üksnes maakonnaraamatukogud, kuigi rahvaraamatukoguteenust osutavad kõik kohalikud omavalitsused. Seetõttu leiti, et reformi eesmärk peaks olema kujundada õiglasem süsteem, kus riiklikud tugiteenused ja arendused on võrdselt kättesaadavad kõigile raamatukogudele.
Rahvaraamatukogu seaduse esimene lugemine Riigikogus keskendus suuresti just regionaalsetele küsimustele. Arutelu käigus tunti muret võimalike mõjude pärast maakondlikele töökohtadele, kohalike omavalitsuste kuludele ning sellele, kuidas tagada kvaliteetse raamatukoguteenuse kättesaadavus kõikjal Eestis. Samuti küsiti korduvalt ELVLi seisukoha kohta ning selle kohta, kuidas jõuti varasemast mittekooskõlastamisest eelnõu toetamiseni. Kultuuriminister rõhutas oma vastustes, et eelnõu on valminud pikaajalise koostöö tulemusena ning ELVL on olnud kogu protsessi vältel aktiivselt kaasatud.
Pärast esimest lugemist esitas ELVL Riigikogu kultuurikomisjonile oma muudatusettepanekud. Neist olulisim puudutas seaduse rakendamise tähtaega. ELVL tegi ettepaneku lükata eelnõu jõustumine 1. juulilt 2027 edasi 1. jaanuarile 2028, et anda kohalikele omavalitsustele, rahvaraamatukogudele ja Rahvusraamatukogule muudatuste ettevalmistamiseks rohkem aega. Selle ettepanekuga nõustuti.
ELVL osales ka 2. juunil toimunud Riigikogu kultuurikomisjoni istungil, kus tutvustas kohalike omavalitsuste seisukohti ning vastas komisjoni liikmete küsimustele. Taas kerkis esile regionaalse mõju teema ning mure maakonnaraamatukogude seniste riiklike ülesannete ümberkorraldamise pärast.
On mõistetav, et töökohtade ümberkorraldamine tekitab ebakindlust ning puudutab vahetult nii inimesi kui ka omavalitsusi. Samas tuleb reformi vaadata laiemalt kui üksnes 15 maakonnaraamatukogu vaates. Eestis on 78 kohalikku omavalitsust ning rahvaraamatukoguteenuse kvaliteet ja kättesaadavus peavad olema tagatud kogu riigis. Kohalike omavalitsuste jaoks on oluline, et seadus säilitaks nende otsustusõiguse raamatukoguvõrgu, töökorralduse ja teenuste kujundamisel, kuid samal ajal looks tugevama üleriigilise toe infosüsteemide, koolituste, analüüsi ja arendustegevuse korraldamisel. Rahvaraamatukogu roll on viimase paarikümne aasta jooksul oluliselt muutunud. Raamatukogu ei ole enam pelgalt koht, kust laenutada raamatuid, vaid kogukonnakeskus, mis toetab lugemisharjumust, digipädevust, elukestvat õpet ning ligipääsu avalikele teenustele. Seetõttu on oluline, et uus seadus looks tasakaalu kohaliku otsustusõiguse ja üleriigilise koostöö vahel ning toetaks kvaliteetse ja kasutajakeskse raamatukoguteenuse arengut kogu Eestis.
Rahvaraamatukogu seaduse menetlus jätkub sügisel ning Riigikogu teine lugemine on kavandatud septembrisse. Kohalikud omavalitsused on juba alustanud oma raamatukoguvõrkude korrastamist ja valmistuvad uue seaduse jõustumiseks. See kinnitab, et uut õigusraamistikku oodatakse ning selles nähakse võimalust arendada edasi kvaliteetset ja kogukondade vajadustele vastavat raamatukoguteenust. ELVL jätkab menetluse jälgimist ja kohalike omavalitsuste huvide esindamist, et ligi kuus aastat kestnud seadusloomeprotsess jõuaks eduka lõpuni.
