Kõrghariduse nõue üldiselt on sotsiaaltöötajatele kehtinud juba 1995. aastast, täiendavad nõuded lastekaitse töötajatele kehtestati 2014. 1. juulil 2026 jõustub erialase kõrghariduse või sotsiaaltöötaja kutse nõue ka kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele.
Arstina ei tohi töötada inimene, kellel pole vastavat haridust. Sotsiaaltöötajad teevad oma töös samuti inimeste jaoks elumuutvaid otsuseid. Erinevalt meditsiinist (ravijuhised) ei ole alati võimalik toetuda detailsetele juhenditele, sest elu oma mitmekülgsuses ja keerulisuses nõuab erinevaid ja ka erilisi otsuseid. Seetõttu on ka haridusnõuete kehtestamine vajalik, kuid kas me oleme selleks valmis?
Tööjõu vajadus kasvab
Mõistmaks, kus me praegu oleme ja kuhu teel, tasub vaadata uuringuid. 2021. aastal valmis OSKA sotsiaaltöö valdkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse uuring (Sotsiaaltöö | OSKA uuringud), 2025.aastal viidi läbi aruande soovituste elluviimise seire (Sotsiaaltöö SEIREARUANNE 2025 | OSKA uuringud).
Uuring näitas tööjõu vajaduse kasvu ja töötajate ebapiisavust peaaegu kõigil sotsiaaltöö erialadel vaatamata sellele, et kõrgharidusega erialade puhul on koolituspakkumus ja tööjõuvajadus tasakaalus. Probleemiks on kõrge voolavus, sh ka põhikutsealal töötamise lõpetamine.
Hulgaliselt soovitusi oli vajalike kompetentside täpsustamiseks ja väljaõppe arendamiseks. Tähelepanu juhiti ka sellele, et sotsiaalhoolekandesse ei pruugi vajalikus mahus töötajaid jääda või lisanduda, kuna takistuseks võib osutuda madal palgatase ning töötingimused ja koormus.
Uuringu soovituste täitmise seire näitas, et kõiki uuringus tehtud ettepanekuid on arvestatud, kuid lõpuni on jõutud vaid kahega – hooldustöötajate töötingimuste parandamise ja sotsiaalteenuste kvaliteedinõuete väljatöötamisega.
Värskeid koondandmeid omavalitsuste sotsiaalvaldkonna töötajate hariduse kohta ei ole. ESTA poolt 2012. aastal läbi viidud uuringu (KOV5_STjate_haridus_21.09.12) ajal ei omanud kõrgharidust 22,5% KOV sotsiaaltöötajatest. Täna on olukord kindlasti parem, kuid seda, et probleem on jätkuv, näitavad Sotsiaalkindlustusameti poolt läbi viidavate järelevalvete tulemused.
Põgus pilguheit ettekirjutustele näitas, et on valdu, kes on juba korduvalt trahvi maksnud, sest töö kõrvalt pooleli jäänud õpingute jätkamine või kutse taotlemiseks vajalike eelduste täitmine nõuavad mõlemad tugevat pingutust ja aega.
Toetav tööandja ja motivatsioonipakett
Mis siis teha, et inimeste abistamine oleks asjatundlik ja nad saaksid parimat võimalikku abi? Ennekõike tähendab see olemasolevate tublide ja pädevate töötajate hoidmist, nende toetamist nõuete täitmisel ja töötamist toetava motivatsioonipaketi kujundamist.
Tööandja või personalitöötaja saab aidata leida vajaliku tasemeõppe või täiendkoolitusi ja luua võimalused töö kõrvalt õppida või kutse taotlemiseks vajalikke dokumente koostada. Täiendkoolituste puhul on oluline arvestada, et koolitustel osalemist tuleb kutsekomisjonile tõendada. Tavaks on ka, et tööandja katab kutse ja sellega seotud spetsialiseerumise taotlemisega seotud kulud.
Nõuetele vastavusse viimise toetamine tasub end ära ja seda mitte ainult trahvide arvelt raha kokkuhoiuna, vaid hoiab ära ka vajaduse töötajate väljavahetamiseks. Ega uuegi töötaja leidmine ja uue keskkonnaga kohandamine lihtsam pole – nõuetele vastavaid töötajaid on tööturul vaid piiratud hulk ja neist mitte igaühel ei ole KOVis töötamise kogemust.
Lisanduvad uued teenused
Lahendades tänaseid probleeme, tuleb kindlasti mõtelda ka tulevikule. Sotsiaaltöö üks põhimõtteid on abi andmine võimalikult inimese lähedal - omavalitsuse või kogukonna tasandil. Sellest tulenevalt on riik andnud ja annab jätkuvalt omavalitsustele üle uusi, täna riigi poolt osutatavaid teenuseid.
Plaanide kohaselt antakse 2028. aastast üle majutuseta erihoolekandeteenused. Sotsiaaltöötajate töökorraldust ja tööülesandeid muudavad ka planeeritavad muudatused rehabilitatsioonisüsteemis ja tervise- ning sotsiaalvaldkonna integreerimisel. KOVidel tekib kohustus ühineda koos tervishoiuteenuseosutajatega TERVIKutesse (tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajate koostööorganisatsioon), kuhu luuakse teenuseid koordineerivad tervisejuhtide ametikohad.
Nagu juba öeldud – vajadus sotsiaaltöötajate järele ei kao, vaid kasvab ja vähemalt maapiirkondades on täna tööjõuvajadust rohkem, kui seda tööd teha tahtjaid.
Mõeldes tulevikule
ELVL on jätkuvalt taotlenud Sotsiaalhoolekande seaduse muutmist ja analoogselt lastekaitsega ka sotsiaaltöötajatele kutse omandamise nõude kehtestamist peale kahe aastast töötamist. Paraku ei ole riik seda võimalikuks pidanud.
Teemasid, millele mõtelda võiks, on teisigi. Näiteks, miks kehtestati erialase kõrghariduse või kutse omamise nõuded ainult kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele, mitte kõigile hoolekandes töötavatele? Inimese jaoks ei ole vahet, kas ta saab abi KOVis, hooldekodus või hoopis Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldusel.
Sotsiaaltöö on oma sisult läinud aina laiemaks ja keerulisemaks, see on toonud kaasa spetsialiseerumise kitsamatele töölõikudele, sh on töölõike, mis vajaksid põhikompetentsidena ka muude erialade teadmisi (nt kinnisvara, finants). Tahaks loota, et tulevikus muutuvad vastavalt ka kutsestandardid. Sotsiaaltöötajate täiendkoolituste pakkumine tahaks süsteemsemat lähenemist, sh ka seda, mida loetakse kutse taotlemiseks vajalikuks koolituseks ja kuidas see peab olema tõendatud. Sotsiaalvaldkonna erialadest on lastekaitse ainukene, millel on ka erialase kõrghariduse puhul nõutav kutse omandamine. Miks see nii on, mis on tasemeõppes puudu, et sellest ei piisa?
Esmane, mis aitab töötajaid hoida, on suhtumine. Paraku tundub, et mitte alati ei tajuta töö keerukust ja vastutust ning sellega kaasnevat töökoormust. Iga samm, mis aitab tõsta sotsiaaltöö mainet, parandada töötajate töötingimusi, motivatsiooni ja tunnet, et ta ei ole oma muredega üksi, on oodatud ja vajalik.
Taustainfo:
Sotsiaalhoolekande seadus
§ 4. Terminid
Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) sotsiaalhoolekanne – sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise või määramisega seotud toimingute süsteem, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist ning aktiivset osalust ühiskonnaelus, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil;
2) ....
3) sotsiaaltöötaja – sotsiaalhoolekandes töötav vastava erialase ettevalmistusega kõrgharidusega isik;
4) ……
§ 161. Kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötajale esitatavad nõuded
Sotsiaaltöötajana võib kohaliku omavalitsuse üksus ametisse nimetada isiku, kellele on kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutse või kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon.
§ 160. Üleminekusätted
(41) Kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötaja ettevalmistus peab vastama käesoleva seaduse §-s 161 sätestatud nõudele hiljemalt 2026. aasta 1. juuliks.
Seletuskiri, vt Eelnõu - Riigikogu lk 25
Lastekaitseseadus
§ 19.Lastekaitsetöötajale esitatavad nõuded
(1) Lastekaitsetöötajal peab olema erialane ettevalmistus ja kõrgharidus.
(2) Lastekaitsetöötaja peab hiljemalt kahe aasta möödumisel alates lastekaitsetöötajana teenistusse asumisest omandama sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele.
(3)…….
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni kodulehekülg kutse taotlemisest: Sotsiaaltöötaja | ESTA
Eeltingimused sotsiaaltöötaja kutsete taotlemisel
Sotsiaaltöötaja, tase 6 põhikutse ja spetsialiseerumiste taotlemise eeltingimused on:
• haridustase – erialane bakalaureuse – või rakenduskõrgharidus;
• põhikutse taotlemisel töökogemus sotsiaaltöötajana, spetsialiseerumise taotlemisel
töökogemus spetsialiseerumisega seotud valdkonnas.
Sotsiaaltöötaja, tase 7 põhikutse ja spetsialiseerumiste taotlemise eeltingimused on:
• haridustase – erialane magistritaseme haridus või sellele vastav kvalifikatsioon;
• põhikutse taotlemisel töökogemus sotsiaaltöötajana, spetsialiseerumise taotlemisel
töökogemus spetsialiseerumisega seotud valdkonnas.
Kutse taastõendamise eeltingimused
Sotsiaaltöötaja, tase 6 taastõendajale esitatavad nõuded:
• varasem sotsiaaltöötaja, tase 6 kutsekvalifikatsiooni olemasolu;
• sotsiaaltöötaja kompetentsidega seotud täienduskoolituste läbimine 130 tunni ulatuses viimase 5 aasta jooksul;
• vähemalt 3-aastane sotsiaaltöö alane töökogemus viimase 5 aasta jooksul.
Sotsiaaltöötaja, tase 7 kutse taastõendajale esitatavad nõuded:
• varasem sotsiaaltöötaja, tase 7 kutsekvalifikatsiooni olemasolu;
• sotsiaaltöötaja kompetentsidega seotud täienduskoolituste läbimine 130 tunni ulatuses viimase 5 aasta jooksul;
• vähemalt 3-aastane sotsiaaltöö alane töökogemus viimase 5 aasta jooksul.
Sotsiaaltöötaja kutsete VÕTA korra järgi
Sotsiaaltöötaja, tase 6 kutse taotlemiseks VÕTA abil peavad taotlejal olema täidetud järgmised tingimused:
• mitteerialane bakalaureuse- või rakenduskõrgharidus;
• tööstaaž sotsiaaltöötajana vähemalt 2 aastat;
• viimase viie aasta jooksul on läbitud erialaseid täienduskoolitusi vähemalt 130 tundi, millest vähemalt 30 tundi on seotud valitavate kompetentside ja spetsialiseerumistega.
Sotsiaaltöötaja, tase 7 kutse taotlemiseks VÕTA abil peavad taotlejal olema täidetud järgmised tingimused:
• mitteerialane magistriharidus;
• tööstaaž sotsiaaltöötajana vähemalt 2 aastat;
• viimase viie aasta jooksul on läbitud erialaseid täienduskoolitusi vähemalt 130 tundi, millest vähemalt 30 tundi on seotud valitavate kompetentside ja spetsialiseerumistega.
Kutse taotlemise hind:
- kutse taotlemise hind on 210 eurot
- kutse taastõendamise hind 125 eurot
- täiendava spetsialiseerumise taotlemise hind on 60 eurot
- täiendava spetsialiseerumise taastõendamise hind 30 eurot
Sotsiaalvaldkonna töötajate haridus- ja pädevusnõuded (SHS ja LasteKS alusel)
|
Ametikoht |
Haridus-/pädevusnõuded |
Õigusakt ja paragrahv |
|
KOV sotsiaaltöötaja |
Kõrgharidus sotsiaaltöö või sellega seotud alal vastavalt § 16¹. Kohustus täituda hiljemalt 01.07.2026. |
SHS § 16¹ |
|
Lastekaitsetöötaja |
Kõrgharidus + spetsialiseerumine lastekaitsele (sotsiaaltöötaja kutse 2 a jooksul töö alustamisest) |
LasteKS § 19 |
|
Tegevusjuhendaja |
Vähemalt keskharidus + tegevusjuhendaja baaskoolitus või sotsiaal-/pedagoogikaharidus |
SHS § 86 lõige 1 |
|
Hooldustöötaja |
Kutseõpe (EKR 3/4) või täiendkoolitus kutseõppe vormis või hooldustöötaja kutsetunnistus |
SHS § 22 |
|
Võlanõustaja |
Võlanõustaja kutse või kõrgharidus (nt majandus, õigus, sotsiaaltöö) + täienduskoolitus (~230 t) |
SHS § 45 |
|
Tugiisik |
Keskharidus; soovituslik kutsetunnistus (EKR tase 4); peab vastama sobivusnõuetele (nt karistusregister) |
SHS § 25, § 23 |
|
Kasvataja / perevanem |
Keskharidus + kutse- või kõrgharidus sotsiaaltöös/pedagoogikas + täienduskoolitus + 1 a töökogemus lastega |
SHS § 123 |
|
Abikasvataja |
Keskharidus + täienduskoolitus sotsiaaltöö või pedagoogika alal |
SHS § 123 |
|
Lastega töötav isik |
Ei tohi olla karistatud vägivalla, seksuaal- ega alaealistevastaste kuritegude eest. Taustakontroll tööandja poolt |
LasteKS § 20 |
Väljavõte Sotsiaalkindlustusameti ettekirjutusest
VVS § 75¹ lõike 4 kohaselt on sunniraha ülemmäär 9600 eurot, kuid Sotsiaalkindlustusamet ei määra ettekirjutuse täitmiseks sunniraha ülemmäära. Arvestades, et ettekirjutuses osundatud rikkumised mõjutavad sotsiaal- ja lastekaitsetöö kvaliteeti, siis määrab Sotsiaalkindlustusamet sunniraha suuruseks kokku 1500* eurot.
Ettekirjutuse tähtaeg ja sunniraha määramise hoiatus on konkreetsel juhul proportsionaalne ja nõuetele vastavate lastekaitsetöötajate ja sotsiaaltöötaja tagamiseks vähem koormavad abinõud puuduvad. Sunniraha hoiatus on kohustuste täitmise tagamise meede ja seda rakendatakse juhul kui ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata.
- Antud ettekirjutus tehti kolme töötaja mittevastavuse kohta.
