24.–25. juunil toimunud kohtumisel arutati, kuidas peaks Euroopa Liit toetama idapoolseid piirkondi, mida mõjutavad sõda, julgeolekuolukorra halvenemine ja geopoliitilised pinged. Arvamust valmistab ette raportöör Adam Struzik.
Komitee Eesti delegatsiooni liige Toomas Sarapuu ütles oma sõnavõtus, et piirialade olukord ei ole teoreetiline küsimus, vaid igapäevane reaalsus.
„Ma elan Venemaa piirist 30 kilomeetri kaugusel Võrus, seega kannatame rindejoone territooriumidena majanduslikult kõige rohkem ja seisame silmitsi pikaajaliste tagajärgedega,“ ütles Sarapuu.
Tema sõnul peab Euroopa Liit investeerima idapiirkondadesse, et tugevdada nende vastupanuvõimet ja kaitsevõimet. Kõige tõhusam viis Venemaa ja Valgevenega piirnevate riikide aitamiseks on tema hinnangul siiski Ukraina toetamine.
„Parim ja tõhusam viis Venemaa ja Valgevenega piirnevate riikide aitamiseks on lõpetada sõda, toetades Ukrainat tervikuna. See kõrvaldaks ohu, elavdaks majandust ja tooks inimesed piirkondadesse tagasi,“ ütles Sarapuu.
Sarapuu kutsus kõiki ELi ja NATO riike planeerima vähemalt 0,25 protsenti oma sisemajanduse koguproduktist Ukraina sõjaliseks toetuseks. Eesti pakkus selle põhimõtte koos teiste Balti riikidega välja 2024. aasta jaanuaris ning on seadnud eesmärgiks hoida sõjaline abi Ukrainale aastatel 2024–2027 vähemalt 0,25 protsendi juures SKPst.
Sarapuu sõnul näitavad Eesti kaitseministeeriumi arvutused, et kui iga koalitsioonis olev riik eraldaks Ukrainale 0,25 protsenti oma SKPst, annaks see aastas üle 120 miljardi euro. Tema hinnangul ületaks see Venemaa sõjaliste kulutuste võimekust.
Ta märkis, et vähemalt 0,25 protsenti SKPst Ukraina toetuseks annavad Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Norra, Poola ja Holland. See näitab Sarapuu sõnul, et Ukraina toetamine ei ole ainult Venemaa või Valgevenega piirnevate riikide mure, vaid Euroopa ühine julgeolekuhuvi.
COTERi arutelul käsitleti ELi idapiirkondadena eelkõige Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria piirkondi, mida mõjutavad pinged Euroopa Liidu idanaabruses. Sõja mõju ei piirdu julgeolekuriskiga. Katkenud on senised majandus- ja logistikasidemed, vähenenud on piiriülene koostöö ning kasvanud surve avalikele teenustele, taristule ja kohalikele majandustele.
Piirkondade arenguvõimalusi nõrgestavad rahvastikukadu, noorte lahkumine ja tööjõupuudus. Arutelul rõhutati, et sõja mõju ulatub kaugemale piirijoonest kaardil ning puudutab piirkondi, millel on tähtis roll energiajulgeolekus, sõjaväelises liikuvuses, logistikas, ELi ja Ukraina solidaarsuskoridorides ning välispiiri hoidmisel.
ELi tulevane lähenemine peab siduma julgeoleku ja arengu. Idapiirkonnad vajavad investeeringuid, mis tugevdavad kaitsevõimet, kuid aitavad samal ajal parandada piirkondade konkurentsivõimet, avalikke teenuseid ja inimeste elukvaliteeti.
COTERi liikmed tõstsid esile vajadust paindlikumate rahastus- ja riigiabimehhanismide järele. Idapiirkondade toetamine ei tohiks tähendada olemasolevate ühtekuuluvuspoliitika vahendite ümberjagamist. Vaja on täiendavaid lahendusi, sealhulgas investeerimisstiimuleid, hüvitusmeetmeid ning strateegiliste ja kahesuguse kasutusega investeeringute toetamist.
Eraldi tähelepanu all oli strateegiline taristu. Transpordi-, energia-, digi- ja logistikavõrgud, sealhulgas kahesuguse kasutusega taristu, on idapiirkondades olulised nii julgeoleku kui ka kohaliku arengu jaoks. Julgeolekuinvesteeringud ei tohi tulla piirkondade pikaajalise arengu arvelt.
Komitee liikmed rõhutasid ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli. 2027. aasta järgne ühtekuuluvuspoliitika peab jääma kohapõhiseks ja detsentraliseerituks ning omavalitsused peavad olema ELi poliitika kujundamisse sisuliselt kaasatud.
Arvamuse koostamisel peeti oluliseks laia konsultatsiooni piirkondade ja liikmesriikidega, mida sõja tagajärjed ja geopoliitilised pinged otseselt mõjutavad.
COTERi komisjoni kohtumisel arutati lisaks ELi pikaajalist eelarvet, autotööstuse kestlikku üleminekut, säästvat transporti, linnade tegevuskava ning ELi Atlandi makropiirkonna strateegiat. Koosolekul heaks kiidetud arvamuse eelnõud on kavas vastu võtta oktoobris toimuval Euroopa Regioonide Komitee täiskogu istungjärgul.
