Saku Ringlustuba sai alguse 2025. aasta augustis, kui vald sai võimaluse võtta kasutusele jäätmejaama kõrval tühjana seisnud soojakud. Mõte luua tavapärasest taaskasutuspunktist hubasem koht oli arendus- ja keskkonnateenistuse juhil Kerli Lauril küpsenud juba mõnda aega ning Zero Waste Estonia projekt STICT-EU aitas selle ellu viia.
Saku valla keskkonnaspetsialisti Marge Lanno sõnul lähtuti Ringlustoa loomisel valla rohelisest mõtteviisist ning soovist hoida kasutuskõlblikke asju võimalikult kaua kohalikus ringluses.
Saku vallas olid juba varem kasutusel kolm merekonteinerites asuvat taaskasutuspunkti. Ringlustoaga sooviti aga luua neist hubasem ja läbimõeldum paik.
„Tahtsime luua buduaariliku ja hubase koha, kuhu paneme välja just korralikud ja ilusamad esemed,“ rääkis Lanno.
Ringlustoast võib leida riideid, jalanõusid, aksessuaare ja kodukaupa ning kõik seal olevad esemed on inimestele tasuta. Üks eesmärk oli vähendada ka kasutatud riiete transportimist ning hoida Saku vallas juba olemas olevad asjad võimalikult kaua kodu lähedal ringluses.
„Kahju oli kõiki ilusaid asju igal nädalal ära saata,“ ütles Lanno.
Huvi oli suurem, kui osati oodata
Esimese aastaga on uue omaniku leidnud ligi 1900 riideeset. Lanno sõnul ei osatud Ringlustuba avades päriselt ette näha, kui hästi kogukond uue võimaluse vastu võtab.
„Alustades ei osanud me aimata, kas inimesed on valmis oma kogukonna inimeste poolt juba kasutatud asju taaskasutama. Tänaseks on väga hea meel näha, et Ringlustuba on hästi vastu võetud,“ ütles ta.
Ringlustuppa tullakse nii perede ja lastega kui ka üksi. Osa külastajaid peab oluliseks taaskasutust ja ringmajandust, teised otsivad lihtsalt endale või lastele midagi vajalikku. Tee Sakku on leidnud ka naabervaldade elanikud.
Kõige paremini näitab koha vajalikkust Lanno sõnul inimeste vahetu tagasiside.
„Aeg-ajalt meile kirjutatakse või tullakse tänaval ligi ja öeldakse, et tegemist on tõesti tänuväärse kohaga ning kui tore on, et selline koht on loodud. See annab kõige rohkem kinnitust, et Ringlustuba on oma koha kogukonnas leidnud.“
Kõige suurem töö käib enne, kui ese riiulile jõuab
Ringlustoa pidamisel on olnud ka oma keerulisem külg. Kõige rohkem aega nõuab esemete vastuvõtmine ja sorteerimine. Kuna soov on hoida Ringlustuba korrastatud ja hubase paigana, ei saa inimesed asju otse sinna tuua. Esemed viiakse kõrval asuvasse taaskasutuspunkti ning Ringlustuppa sobivad asjad valitakse sealt välja.
Sorteerimine on aga ajamahukas töö. Seetõttu otsib vald nüüd vabatahtlikke, kes oleksid valmis aitama nii esemete valimisel ja väljapaneku korrastamisel kui ka töötubade ja teiste ettevõtmiste korraldamisel.
Aastaga on Ringlustoas toimunud mitu töötuba, kus riideid on parandatud, kaunistatud ja ümber disainitud. Lanno sõnul on parandamise harjumuse kujundamiseks siiski veel tööd teha. Uue asja ostmine on sageli lihtsam kui vana parandamine ning tarbija ei näe, mis saab kasutatud tekstiilist pärast seda, kui see kogumiskasti või taaskasutusse ära antakse.
„Võib tekkida petlik mulje, et kui asjad suunatakse taaskasutusse, siis on probleem lahendatud,“ märkis ta.
Ringmajandus ei tähenda seega üksnes vanale esemele uue omaniku leidmist. Sama oluline on küsida enne uue ostmist, kas seda on üldse vaja, kui kaua seda kasutatakse ning kas olemasolevat asja saaks hoopis parandada või ümber teha.
Vallaprojektist kogukonna enda kohaks
Ringlustoa esimene aasta möödus koostöös Zero Waste Estonia ja STICT-EU projektiga, mis hakkab nüüd lõppema. Samal ajal on inimesed paiga omaks võtnud ning vald soovib järgmise sammu teha koos kogukonnaga.
„Oleme vallana loonud võimaluse ja kogukonda kaasates on sellel ettevõtmisel palju suurem võimalus pikalt ja hästi toimida. Soovime Ringlustuba edasi arendada koos inimestega, mitte ainult nende jaoks,“ ütles Lanno.
Vabatahtlikelt oodatakse nii praktilist abi kui ka uusi mõtteid. Need võivad olla parandamise ja ümberdisainimise töötoad, mõni sündmus või hoopis uus idee, mida Ringlustoas seni tehtud pole. Valla roll jääb ka edaspidi oluliseks: omavalitsus on leidnud ruumid, loonud süsteemi ja vajalikud tingimused. Pikaajaliseks toimimiseks on aga järjest olulisemad inimesed, kes on valmis ise panustama.
Sama soovitus on Lannol ka teistele linnadele ja valdadele, kes kaaluvad oma ringlustoa loomist. Ainult ruumi leidmisest ei piisa. Juba alguses tasub läbi mõelda, kuidas esemeid vastu võetakse, sorteeritakse ja välja pannakse ning kes seda tööd teeb. Samuti tasub vabatahtlike kaasamisele mõelda võimalikult vara.
„Ringlustuba ei peaks olema ainult valla projekt, vaid koht, mille inimesed ise omaks võtavad.“
Kui Saku Ringlustuba tähistab aasta pärast oma teist sünnipäeva, loodetakse seal näha juba regulaarselt toimuvaid praktilisi töötubasid ning veel aktiivsemat kogukonda.
„Tahaksime, et Ringlustuba oleks lisaks taaskasutuskohale ka päris kogukonnakoht, kus edendatakse ringmajandust ja korduskasutust ning jagatakse praktilisi nippe, kuidas oma asjade eluiga pikendada, neid parandada või ümber disainida,“ ütles Lanno.
