Lõimumismeeskonnaga liitus koordinaator!
Tulihobuse aasta on toonud Pärnusse palju uuendusi, kultuuririkkust ja uusi põnevaid kogukonda ühendavaid tegevusi. Muudatused on puudutanud ka linna lõimumisvaldkonda.
Olulise uuendusena alustas Pärnu Linnavalitsuses tööd lõimumiskoordinaator, kelle ülesandeks sai lõimumisnõustamise teenuse arendamine ja pakkumine.
Nüüdseks saab igal kolmapäeval tulla koordinaatori juurde uussisserändaja, tagasipöörduja või mõne muu kultuuri esindaja ning koos leitakse tema teekonnal esile kerkinud muredele lahendused. Koordinaator tegutseb olulise info jagajana ning aitab inimestel jõuda neile vajalike teenuste ja toetusteni.
Üheks oluliseks verstapostiks kujunes lõimumiskoordinaatori ja projektijuhi liitumine rahvastikutoimingute teenistusega. Rahvastikutoimingute meeskond tõi valdkonda vajalikku lisapädevust ning väärtuslikku praktilist kogemust ja aitab tugevdada lõimumisteenuste sidusust ja kvaliteeti. Just sellest koostööst sai alguse mitme uuenduse elluviimine, mis on andnud Pärnu linna lõimumisvaldkonna arengule uue hoo.
Pärnu lõimumisvõrgustik kannab uut nime – International House of Pärnu!
Alates käesolevast aastast tegutseb Pärnu linna lõimumisteenus nime all International House of Pärnu (IHOP), mille eesmärk on olla usaldusväärne tugi-, info- ja koostööplatvorm uutele elanikele Pärnus. Meie missioon on aidata uutel elanikel iseseisvalt kohaneda, leida vajalikku infot ja tunda end Pärnus aastaringselt koduselt.
Uues nimes ei ole sõna „International“ juhuslikult – Pärnus elab kokku enam kui 90 erineva rahvuse ja kultuuritaustaga inimest, mis toob endaga kaasa suure kultuuririkkuse.
Uuenenud on nii nimi kui ka visuaalne identiteet. Kogu lõimumisalane teave on koondatud veebilehele „Tere tulemast – International House of Pärnu“ ning uute elanike toetamiseks on loodud ka Pärnu lõimumisteekonda tutvustav infomaterjal. Lisaks uuele brändile ja materjalidele on aasta olnud Pärnu jaoks sisukas ning kultuurisündmustest tulvil.
Multikultuurne suvepealinn
Pärnus toimus sel aastal kaks märgilist ja esmakordset kultuurisündmust – Pärnu RomaFest ja India kultuuripäev.
Pärnu esimene RomaFest toimus 25. aprillil eesmärgiga tutvustada laiemale avalikkusele romade kultuuri ja traditsioone. Kuigi roma kogukonnal on Pärnu ajaloos olnud oma koht, on nende kultuur viimastel aastatel avalikus ruumis vähem nähtav olnud. Festival pakkus võimalust seda kultuuripärandit taas esile tõsta ning erinevaid kogukondi kokku tuua.
Külastajad said osaleda traditsiooniliste kuldmündiehete valmistamise töötoas, õppida roma tantse ning nautida kultuuriprogrammi. Päeva lõpetas meeleolukas ühistants, mis tõi kokku eri vanuse ja taustaga osalejad.
Sarnaselt roma kultuuriga on ka India kultuur olnud Pärnus seni suhteliselt vähe nähtav. Kultuurisidemete tugevdamiseks korraldati 12. septembril Pärnus India kultuuripäev.
Üritusest võtsid osa India suursaadik Eestis Ashish Sinha ning Pärnu abilinnapea Ene Täht. Kultuuripäev pakkus võimalust tutvuda India traditsioonilise riietuse, tantsu, toidu ja kommetega ning aitas kaasa Eesti ja India vaheliste kultuurisidemete arendamisele.
India suursaadiku Eestis Ashish Sinha osalemine andis sündmusele erilise kaalu. Sinha, kes asus ametisse 2025. aasta kevadel, on aktiivselt edendanud India ja Eesti suhteid mitmel tasandil. Ainuüksi 2026. aastal on ta külastanud Otepääd, Tartut ja teisi paiku Eestis ning kinkinud kohalikele raamatukogudele ja koolidele India kultuuri tutvustavaid raamatuid. Tema kohalolek Pärnus näitab tähelepanu kohaliku tasandi kultuurivahendusele. Härra Sinha on varem mitmel korral rõhutanud, et India ja Eesti suhted kasvavad jõuliselt, hõlmavad kaubandust, digikoostööd, küberturvalisust ja kultuurivahendust. Pärnu kultuuripäeval muutusid rahvusvahelised suhted ja kultuuridialoog külastajatele vahetult kogetavaks.
Kohalikud said proovida ehtsaid India sarisid, nautida traditsioonilisi India tantse, India toitu ja maiustusi ning teha hennamaalinguid ehk mehndi’t.
Kui 12. septembri pärastlõunal kella viie paiku Vabakonna maja uksed sulgusid, jäi Pärnu elanikele meelde midagi enamat kui lihtsalt üks eksootiline üritus. India kultuuripäev näitas, et kultuurivahendus ei vaja alati suuri saale ega rahvusvahelisi konverentse – piisab ühest pärastlõunast, ühest ruumist ja valmisolekust avada uks nii India suursaadikule kui ka tavalisele möödakäijale. Piisab avatusest, huvist ja valmisolekust kohtuda erinevate kultuuridega.
Eesti keele Huub jätkab tegevust!
Kuigi Pärnu lõimumisvaldkonnas on sel aastal toimunud palju uuendusi, jätkab edukalt tegevust ka Eesti keele Huub.
Eesti keele Huubi programm tegutseb alates 2024. aastast. Selle eelkäija kandis nime „Keeleköök“, kus osalejad õppisid ja harjutasid eesti keelt ühise kokkamise kaudu. Hiljem kasvas sellest välja Eesti keele Huub.
Miks just Huub? See valiti teadlikult, sest tegemist on rahvusvaheliselt arusaadava mõistega. Samal ajal ei ole sõnal „lõimumine“ kõikides keeltes otsest vastet. Huubi eesmärk on luua turvaline ja toetav keskkond, kus osalejad tunnevad end mugavalt ning julgevad eesti keeles omavahel suhelda.
Tänaseks on programm tegutsenud edukalt üle aasta ning 2026. aasta septembris alustas Eesti keele Huubi kolmas osalejate grupp. Sel korral liitus ka uus õpetaja ning registreerunute arv püstitas senise rekordi. Kohtumised toimuvad jätkuvalt teisipäeviti (A2-tasemel eesti keele oskajad) ja neljapäeviti (B1-tasemel eesti keele oskajad). Igas grupis osaleb ligikaudu 20 õppijat. Mitmed osalejad külastavad Huubi koguni kaks korda nädalas.
Programmi keskmes on praktilised, interaktiivsed ja lõbusad tegevused, mis aitavad vähendada hirmu eesti keeles suhtlemise ees ning suurendada enesekindlust keele kasutamisel. Mõnikord jõutakse kohtumistel isegi eesti keeles laulmiseni.
Aasta lõpuks on osalejatele kavandatud lisaks mitu õppekäiku, külalisesinejatega kohtumist ning traditsiooniline jõulupidu, mis pakuvad neile veelgi rohkem võimalusi keele praktiseerimiseks ja uute tutvuste loomiseks.
Lõimumine ei sünni ühe projekti ega ühe sündmuse tulemusena, vaid inimeste kohtumistes, ühistes kogemustes ja igapäevases koostöös. Pärnu jätkab selleks võimaluste loomist, et iga uus elanik leiaks siit tuge, sõpru ja kuuluvustunde ning saaks omakorda panustada linna arengusse ja kultuuririkkusesse.
Eesti Linnade ja Valdade Liit viib ellu Euroopa Sotsiaalfond+ tegevust „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sh kohanemise teenuste pakkumisel“.
Tegevust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest ning tegevuse rakendamise eest vastutab Kultuuriministeerium.
