Mudila projektiga luuakse Eestis uut andmepõhist lahendust laste heaolu ohustavate riskide varasemaks märkamiseks. Eesmärk ei ole anda otsustamist tehnoloogia kätte, vaid tuua spetsialistile tema tööks vajalik info senisest kiiremini ja selgemalt kokku.
Justiits- ja Digiministeeriumi nõunik Karl-Hendrik Pallo võtab Mudila mõtte kokku selliselt, et töölaud peab viima vajaliku info kiiremini õige spetsialistini, et abivajav laps saaks tuge õigel ajal ja probleemid ei süveneks.
Praegu võib tervikpilt jõuda kohale liiga hilja
Üks probleem, mida Mudila lahendada püüab, on info killustatus. Lapse abivajadusega seotud andmed võivad paikneda eri süsteemides ning vajalik teave liigub spetsialistide vahel päringute, e-kirjade ja telefonikõnede kaudu. See tähendab, et lapse olukorrast tervikpildi saamine võib võtta aega. Halvimal juhul jäävad korduvate probleemidega noored eri süsteemide vahele ning vajalik sekkumine hilineb.
Mudila eesmärk on koondada spetsialisti jaoks ühte töövaatesse talle vajalikud riski- ja kaitsesignaalid, juhtumi ajalugu ja olulised sündmused. Lisaks võiks töölaud tulevikus aidata esile tõsta kiiremat tähelepanu vajavaid juhtumeid ning pakkuda kaalumiseks võimalikke järgmisi samme või teenuseid.
Kõige otsesemalt puudutaks lahendus tõenäoliselt lastekaitsetöötajaid kui juhtumikorraldajaid, kuid arenduse käigus on vaadatud ka sotsiaaltöötaja ja noorte heaoluspetsialisti rolli. Täpsed tööprotsessid, kasutajarollid ja ligipääsuõigused on siiski alles väljatöötamisel.
Otsus jääb inimese teha
Mudila arendamisel on oluline põhimõte, et lapse abivajadust hindab ja meetmete rakendamise üle otsustab alati spetsialist.
Automatiseerimise ja tehisintellekti võimalik roll selgub edasiste teadus-, õigus- ja ärianalüüside käigus. Praeguse nägemuse järgi võiks tehnoloogia aidata koondada infot, märgata suurema abivajadusega juhtumeid, toetada prioriseerimist ning tuua spetsialisti ette võimalikke sekkumisi. Lõplik hinnang ja otsus jäävad aga inimese teha.
Samuti ei tähenda ühine töölaud seda, et iga kasutaja näeks kõiki lapse kohta olemasolevaid andmeid. Ligipääs hakkab põhinema inimese rollil, tööülesannetel ja õiguslikul alusel. Projekti üks lähtekoht on andmete minimaalsus: spetsialistile kuvatakse üksnes andmed, mida tal on oma töö tegemiseks vaja ja mille kasutamiseks on tal õiguslik alus. Selle täpseks lahendamiseks on kavandatud nii õigusanalüüs kui ka andmekaitse mõjuhinnang.
Omavalitsusi hakatakse pilooti otsima
Projekt on praegu ettevalmistavas etapis. Käimas on teadus- ja arendustegevuse uuringu, õigusanalüüsi ning ärianalüüsi ja minimaalse töötava toote ehk MVP loomise ettevalmistamine või hankimine. Järgmise sammuna tuleb analüüside põhjal täpsustada, milliseid andmeid ja tööprotsesse Mudila tegelikult ühendama hakkab ning milline peab olema kasutaja jaoks toimiv lahendus.
Omavalitsuste vaade on projekti kaasatud ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu kaudu. Juba ettevalmistamise käigus on kaardistatud kohalike omavalitsuste spetsialistide vajadusi ning MVP arendamise ajal on plaanis kaasata KOV-i töötajaid lahenduse kujundamisse ja testimisse.
Pilootomavalitsuste otsimine peaks praeguse plaani järgi algama lähima kuu-paari jooksul. Esmalt soovitakse sünteetiliste andmetega kontrollida, kas lahendus töötab nii, nagu kavandatud: kas vajalik info jõuab kasutajani arusaadavalt, kas juhtumeid on võimalik paremini prioriseerida ning kas töölaud toetab lapse olukorra kiiremat hindamist ja sobivate sekkumiste kavandamist.
Tahaksid Mudilat esimeste seas katsetada?
Omavalitsusel, kes soovivad pilootprojektis kaasa lüüa, tasub juba praegu mõelda, millistes kohtades muudavad lastekaitse ja juhtumikorralduse töö keeruliseks killustunud andmed või aeglane infovahetus. Huvist Mudila piloteerimise vastu saab anda teada Justiits- ja Digiministeeriumile aadressil [email protected] või Eesti Linnade ja Valdade Liidule.
