Vaidlus sai alguse augusti lõpus, kui siseministeerium muutis politsei reageerimise korraldust juhtumitele, kus kodus kukkunud inimene vajab püsti aitamist, kuid esialgse info järgi ei ole tegemist meditsiinilise hädaolukorraga. Uut toimivat süsteemi politsei asemele ei olnud aga kokku lepitud.
ELVL sai muudatusest teada 26. augustil siseministeeriumi pressiteate kaudu. Päev varem oli sotsiaalministeeriumi omavalitsuste kohtumisel kinnitatud, et uut kokkulepitud lahendust veel ei ole.
Liidu seisukoht oli algusest peale, et ühe riigiasutuse töökorralduse muutmine ei saa automaatselt tähendada uut ülesannet linnadele ja valdadele. Kui omavalitsuselt oodatakse operatiivset reageerimist, peavad enne olema paigas õiguslik alus, vastutus, töötajate ohutus, töökorraldus ja rahastus.
ELVL nõudis, et lahenduseta muudatus lükataks edasi, kutsus asjaosalised ühise laua taha ning viis omavalitsuste seisukohad siseministri ette. Kui selgust ei tekkinud, pöördus liit ka peaministri ja riigikogu sotsiaalkomisjoni poole.
Vahepeal pakuti lahenduseks, et tööpäeviti kell 9–17 korraldaks kukkunud inimeste abistamist kohalik omavalitsus ning muul ajal reageeriksid riiklikud operatiivressursid. ELVL sellega ei nõustunud.
Küsimus ei ole selles, mis kell inimene kukub. Kui inimene vajab vahetut abi, peab olema selge, kes reageerib, milliste õigustega ja millise vastutusega. Sotsiaaltöötaja töö ei muutu tööpäeva algusega operatiivteenuseks.
Samas on omavalitsustel kukkumisjuhtumite lahendamisel oluline roll, eelkõige siis, kui juhtumid korduvad või annavad märku inimese süvenevast abivajadusest. Sellisel juhul peab info jõudma kohaliku omavalitsuseni, et sotsiaaltöötaja saaks hinnata inimese olukorda ning korraldada talle vajaliku toe või teenuse.
Ajutine lahendus annab aega püsiva süsteemi loomiseks
Omavalitsuste vastuseis seni kokku leppimata töökorraldusele tõi ajutise lahenduse. PPA jätkab kukkumisjuhtumitele reageerimist kuni 1. jaanuarini 2027.
Järgmiste kuude jooksul tuleb ametkondadel koos omavalitsustega paika panna kogu abistamise ahel: kes ja millistel juhtudel inimesele appi läheb, kuidas hinnatakse võimalikku terviseriski ning kuidas jõuab info korduvast või süvenevast abivajadusest kohaliku omavalitsuseni.
Sotsiaalministeerium ootab nüüd igalt omavalitsuselt ühte koondvastust küsimustikule 30. septembri tööpäeva lõpuks. Kogutud sisendit kasutatakse edasise töökorralduse kujundamisel.
Oktoobris on plaanis ka kohtumised omavalitsustega ning 13. oktoobril arutatakse teemat sotsiaalministeeriumi ja ELVLi riigieelarve töörühmas.
Üks keskseid küsimusi on see, kuidas parandada info liikumist omavalitsusteni, et korduva abivajadusega inimesed jõuaksid õigel ajal vajaliku toe ja teenusteni. Samuti otsitakse lahendusi korduvkukkumiste ennetamiseks ning tehnoloogiliste võimaluste paremaks kasutamiseks, et vähendada vajadust saata iga juhtumi puhul välja operatiivressurss.
