Rahvastikuprognooside järgi on 2035. aastaks ligi iga neljas Eesti elanik vähemalt 65-aastane. Küsimus ei ole aga ainult selles, kui palju on ühiskonnas vanemaid inimesi, vaid selles, millises keskkonnas me vananeme. WHO käsitluse kohaselt aitab vanusesõbralik keskkond vähendada füüsilisi ja sotsiaalseid takistusi ning toetada inimeste võimalusi elada võimalikult iseseisvalt ja teha neile olulisi tegevusi ka siis, kui nende võimekus vanusega muutub. Vananevas ühiskonnas muutub järjest olulisemaks mitte ainult see, milliseid teenuseid pakume siis, kui inimene juba abi vajab, vaid ka see, kuidas toetada võimalikult kaua inimeste iseseisvust, osalemist ja heaolu.
Vanusesõbralik keskkond ei tähenda ainult füüsilist ligipääsetavust. Vanusesõbraliku Eesti põhimõtetes käsitletakse keskkonda märksa laiemalt – sinna kuuluvad nii avalik ruum, liikumisvõimalused ja eluase, kui ka teenused, informatsiooni kättesaadavus ja kogukond. Toetav keskkond võib aidata vähendada vananemisega kaasnevaid takistusi ning luua inimestele paremad võimalused iseseisvalt toime tulla ja ühiskonnaelus osaleda.
Aga kuidas teada, kui vanusesõbralik üks linn, vald või kogukond tegelikult on?
Üksi statistika või ametkonna vaatest selleks ei piisa. Kohalikel inimestel on teadmine sellest, kuidas igapäevane elu nende kodukohas päriselt toimib – millised on liikumisvõimalused, kas vajalik info jõuab nendeni, millised teenused on kättesaadavad ja kus tekivad takistused. Kohalikul omavalitsusel on omakorda teadmine olemasolevatest teenustest, võimalustest, arenguplaanidest ja otsustusprotsessidest. Vanusesõbralikkuse hindamisel on vaja mõlemat.
2024. aastal valmis Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse raames vanusesõbralikkuse hindamisvahend ja selle kasutamist toetav juhend. Vahendit katsetati koostöös vanemaealiste nõukogudega erinevates kohalikes omavalitsustes.
Sotsiaalministeeriumi hankepartner MTÜ Vabatahtlikud Seltsilised viib 2026. aastal läbi veebipõhised koolitused kohalike omavalitsuste töötajatele, vanemaealiste nõukogude ja organisatsioonide esindajatele ning kogukondlike ühenduste liikmetele.
Koolitus ei piirdu hindamisvahendi tutvustamisega. Osalejad saavad praktilised teadmised ja tööriistad, et soovi korral hindamine oma piirkonnas läbi viia, kaasata aruteludesse kogukonda, analüüsida tulemusi ning mõelda läbi järgmised sammud. 2027. aasta lõpuni on osalejatel võimalik saada ka individuaalset või grupinõustamist. Protsessi tulemusena on võimalik teha konkreetsed ettepanekud omavalitsuse arengukavasse, kus 1. juulil jõustunud KOKS-i muudatuste kohaselt tuleb kajastada vanemaealiste valdkonna pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.
Kutsume omavalitsuste vanemaealiste heaolu teemadega tegelevaid töötajaid, volikogude vastavate komisjonide liikmeid, vanemaealiste nõukogude liikmeid jt huvilisi osalema sügiseses koolituslaines, mis algab 19. oktoobril. Enne toimuvad 7 ja 21. septembril infotunnid, kus tutvustatakse programmi sisu. Kevadises koolituslaines osales pea 20 omavalitsust, kus tänaseks on käivitunud juba täiendavad nõustamisprotsessid.
Rohkem infot koolituste, registreerimise ja hindamisvahendi kohta leiab MTÜ Vabatahtlikud Seltsilised kodulehelt:
Hindamisvahend – Vabatahtlik Seltsiline
Tegevused viiakse ellu Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 perioodi TAT "Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine" Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest.
