Kõigepealt saarevaht. Selline amet on päriselt olemas.
Tartu vallas Piirissaarel. Saaremaa vallas Abrukal ja Vilsandil.
Nimi ise teeb kujutlusvõimega kohe oma töö.
Saarevaht läheb hommikul randa, vaatab merele, kontrollib, et saar oleks alles, ja saadab vallavanemale sõnumi: „Kõik korras.“
Tegelikult on töö muidugi märksa sisukam. Piirissaare saarevaht jälgib muuhulgas saarel kehtivate nõuete täitmist, kutsub hädaolukorras abi, korraldab võimaluste piires esmaseid päästetegevusi, annab külastajatele infot ning hoolitseb vallale kuuluvate hoonete ja rajatiste eest.
Väikesaarel ei ole vallamaja järgmise nurga taga. Keegi peab kohapeal teadma, mis toimub. Ja kui midagi toimub, peab keegi teadma, kellele helistada.
Kalmistuvaht
Siis kalmistuvaht.
Ka selle ameti nimi lubab fantaasial enne tööle hakata, kui jõuad küsida, mida inimene tegelikult teeb.
Ei, kalmistuvaht ei jaluta öösiti taskulambiga haudade vahel.
Kalmistul peab lihtsalt keegi teadma kus on hauaplats, millised on selle piirid, kelle kasutuses see on, kuhu võib matta. Millised reeglid kehtivad ja kelle poole pöörduda.
Ja siis tuleb inimene, kes ütleb:
„Vanaema peaks olema kusagil sealpool.“
„Ühe suure puu juures.“
Kalmistul on kakskümmend suurt puud. Kalmistuvaht teab, kust otsimist alustada.
Räpina vallas on praegu näiteks kalmistuvahid, kelle vahel on jagatud Ristipalo, Liivamäe, Lepistu, Mehikoorma, Meerapalu, Pedaspää ja Leevi kalmistud.
Kehtna vallas leiab struktuurist veel eriti toreda ametinimetuse: kalmistuvaht-heakorratööline. Ühes sõnas on koos nii igavik kui ka see, et muru tahab niitmist.
Sisseviskaja
Saaremaa vallavalitsuses töötab Kädi Alt. Ametlik ametinimetus on „Meile elama“ konsultant. Mitteametlik nimetus on parem. Sisseviskaja.
Kõlab nagu keegi, kes seisab Kuressaare kesklinnas ukse kõrval ja hõikab: „Tulge aga sisse! Elama ka!“
Kädi kedagi varrukast Saaremaale ei tiri. Tema juurde jõuavad inimesed, kelle peas on kolimise mõte juba olemas. Aga mõtte ja kolimisauto vahele mahub hulk küsimusi. Kas tööd on? Kust elamise leiab? Kas lasteaiakohta saab? Milline kool? Perearst? Kogukond? Ja mis elu seal novembris on?
„Minu töö on aidata inimestel leida tee Saaremaale, Muhusse ja Ruhnu elama ja tööle,“ ütleb Alt.
Ta vastab küsimustele ja loob kontakte. Vajadusel viib huvilise kokku tööandja, kooli, kinnisvaraomaniku või mõne teise kohaliku partneriga. See pole värbamisteenus ega kolimistoetus. Pigem on teisel pool telefoni üks kohalik inimene, kes oskab öelda, millisest uksest sisse minna.
„Sageli piisab ühest õigel ajal saadud vastusest või kontaktist, et inimene otsustaks tulla,“ ütleb Alt.
Hea sisseviskaja ei viskagi kedagi kuhugi. Ta teeb tulemise lihtsalt natuke lihtsamaks.
Kas inimene saab olla kompleksjuhtum?
Saab. Aga seda ei maksa isiklikult võtta.
Otepää vallavalitsuse kompleksjuhtumite koordinaator Maarja Pundonen aitab inimesi siis, kui ühe mure lahendamiseks jääb ühest ametnikust või ühest teenusest väheks.
Näiteks on korraga vaja tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna tuge. Sellises olukorras võib inimene ise kiiresti muutuda kulleriks. Helistage sinna, kirjutage neile. Küsige sealt. Võtke veel sellega ühendust.
Kompleksjuhtumite koordinaator aitab need otsad kokku võtta. Koos inimesega vaadatakse olukord läbi, tehakse plaan ning korraldatakse, et vajalikud spetsialistid ja teenused omavahel kokku jõuaksid.
Pundonen ütleb selle kohta hästi lihtsalt: inimese jaoks tähendab see vähem segadust ja asjaajamist. Keegi hoiab tervikpilti.
Saaremaal töötab samuti kompleksjuhtumite koordinaator. Seal tegutseb lisaks inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi võrgustikujuht Eliis Paimre.
Selle ametinimetuse lõpuni ütlemiseks tasub enne natuke õhku võtta. Töö mõte on lühem.
Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkond peavad inimese ümber omavahel rääkima. Võrgustikujuht aitabki Saaremaa, Muhu ja Ruhnu valla, Kuressaare Haigla, Kuressaare Perearstikeskuse ja teiste osapoolte koostööd korraldada.
Mõnikord on pikema ametinimetuse taga lihtsalt väga lihtne küsimus: kes paneb inimesed ühe laua taha?
NEET-juhtumikorraldaja
Rakvere vallas töötab NEET-juhtumikorraldaja. See on ametinimetus, mille puhul võivad pooled inimesed juba esimese sõna juures maha jääda. NEET tähistab noort, kes ei õpi, tööta ega osale koolitusel.
Rakvere valla juhtumikorraldaja tegeleb 15–29aastaste noortega, kelle haridustee on katkenud või kes on tööturult kõrvale jäänud, ning aitab neil jõuda tagasi õppimise või töö juurde.
See tähendab, et ametinimetuse taga pole tabelisse linnukese tegemine. Seal on noor inimene, kellel on mingil põhjusel järg käest läinud. Ja keegi, kes aitab järgmist sammu otsida.
Protsesside koordinaator
Viimsi vallavalitsuses töötab Maarja Kudrjavtseva, protsesside koordinaator.
„Protsess“ on üks selliseid sõnu, millega saab kirjeldada peaaegu kõike. Ka kartuli keetmine on protsess.
Kudrjavtseva töölaud on siiski pisut keerulisem. Seal saavad kokku ehitus, kommunaalmajandus, planeerimine, keskkond, järelevalve ja õigus.
Õigusalase haridusega spetsialist nõustab kolleege, aitab ette valmistada dokumente ja eelnõusid ning vaatab, et omavahel seotud valdkondade menetlused oleksid korrektsed ja ühtsed.
Kui Kudrjavtseva ligi kümme aastat tagasi Viimsi vallavalitsusse tuli, oli ta kommunaalameti referent. Siis tuli teadmisi, kogemusi, uusi ülesandeid. Ja lõpuks jäi vana ametinimetus tööle väikseks.
„Ametikoht on muutunud koos minu kui töötajaga,“ ütleb Kudrjavtseva.
See võiks olla terve selle loo üks läbivaid mõtteid. Töö muutub, inimene muutub. Ühel hetkel peab silt ukse peal järele tulema.
Teenusedisainer ei vali vallamajale kardinaid
Viimsis töötab ka teenusedisainer Kristi Berggren. Veel mõni aasta tagasi võinuks selle peale vabalt küsida: mida ta disainib? Vallamaja fuajeed? Tooli? Veebibännerit?
Ei. Ta disainib seda, kuidas inimene vallaga asju ajab.
Miks peab sama infot mitu korda esitama? Miks võtab ametnikul ühe lihtsa asja menetlemine kümme sammu? Miks on digitaalse taotluse täitmiseks vaja kõigepealt aru saada, kuidas vallavalitsus ise seestpoolt töötab?
Berggren tuli 2022. aastal Viimsi vallavalitsusse protsessijuhina. Esimeste tööde hulgas tõi ta valla kodulehele Bürokrati. Siis tulid digitaotlused, iseteeninduskeskkonna arendamine ja protsessianalüüsid. Edasi teenusedisain.
Ta on vedanud teenusedisaini sprinte ning aidanud üle vaadata näiteks uue töötaja sisseelamise, raieloa ja ehitusvaldkonna protsesse. Ühel hetkel oli selge, et protsessijuhi nimetus enam päris tööd ei kirjelda. Ametinimetus muutus teenusedisaineriks.
„See on õpetanud mind nägema teenuseid tervikuna – mitte lihtsalt üksikute taotluste või vormidena, vaid süsteemidena, kus kohtuvad elaniku kogemus, ametniku töö, õigusruum, andmed ja tehnoloogia,“ ütleb Berggren.
Ja kuhu edasi?
„AI-sse.“
No muidugi.
Kogukonna koordinaator koordineerib kogukonda?
Viimsis on veel üks amet: kogukonna koordinaator.
Siin võib juba kujutleda, kuidas ametnik seab külaelanikke kenasti rivvi. Tegelikult on tema ülesanne vastupidine.
Viimsi kogukonna koordinaator aitab vallavalitsusel suhelda asumiseltside, külavanemate, vabaühenduste ja ettevõtjatega, korraldab kaasamist ning veab kaasava eelarve protsessi. Tema töö juurde kuulub ka kogukondade ettepanekute koondamine ja vallavalitsuse eri üksusteni viimine.
Ehk kui inimene ütleb: „Meil külas on üks mõte...“, siis kusagil peab olema inimene, kelle töö on kuulata ära ka lause teine pool.
Tehnovõrkude spetsialist
Helena Uuspõld on Saue vallavalitsuse tehnovõrkude spetsialist. Tema amet muutub tavalise inimese jaoks erakordselt huvitavaks siis, kui kodu ette ilmub ekskavaator. Või kui kraav enam vett ära ei vii. Või kui on vaja teada, kas sinna võib üldse kaevata.
Uuspõld korraldab tehnovõrkude hooldust, remonti ja arendamist, sealhulgas näiteks kraavide puhastamist. Ta osaleb ehitus- ja kasutuslubade menetlemisel, väljastab kaevelubasid, teeb järelevalvet ning nõustab elanikke ja arendajaid.
Ta ütleb, et tegelikult on sellise töö tegija igas omavalitsuses olemas. Nimi võib lihtsalt olla teine.
Sama töö, mitu nime
Võtame kommunikatsiooni.
Ühes omavalitsuses teeb seda tööd kommunikatsioonispetsialist, teises avalike suhete spetsialist, kolmandas meediaspetsialist. Siis tulevad kommunikatsioonijuhid, avalike suhete juhid, meedia peaspetsialistid ning turundus- ja kommunikatsioonijuhid.
Ametinimetus võib olla erinev, tööpäev mitte tingimata. Ajakirjanik tahab vastust, kodulehele on vaja uudist, Facebookis läheb arutelu kuumaks. Homme on vallavanemal kõne. Keegi saatis foto, millel on pooled inimesed silmad kinni.
Vallavalitsuses võib töötada ka lihtsalt perenaine
Raasiku valla 2026. aasta struktuuris on juristid, arhitektid, spetsialistid, juhid.
Ja siis on perenaine.
Tegelikult koguni kaks: üks Raasiku sotsiaalkeskuses ja teine Nurme tänava sotsiaalmajas. Mõlemad on valla struktuuris teenindavad töötajad.
Valla avalikest dokumentidest ei leia nende täpset tööülesannete loetelu ning seda pole põhjust juurde mõelda. Aga nimetus ise on tore.
Perenaine.
Kõik saavad vähemalt enam-vähem aru, et ilma temata oleks majas midagi puudu.
Ja siis muidugi paaripanija
Paaripanija on veel üks suurepärane ametinimetus. Ainult et ametlikult seda enamasti olemas ei ole.
Abielu sõlmimist kinnitav inimene võib olla perekonnaseisuametnik või mõne muu ametinimetusega ametnik, kellel on vajalik pädevus. Aga pruutpaarile pole sellel hetkel vahet. Tema on paaripanija.
Siin on omavalitsustel ka oma lähiajalugu. Alates 1. jaanuarist 2018 on seaduses maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksused perekonnaseisuasutustena ning nende ülesannete hulka kuulub muu hulgas abielude sõlmimise ja lahutamise kinnitamine. See muutus tuli koos maavalitsuste kadumisega.
Nii võib ühe kohaliku omavalitsuse ametniku tööpäev välja näha umbes selline: hommikul registritoimingud, siis dokumendid. Siis tuleb pruutpaar, kõigil on pidulikud riided.
Keegi on närvis, keegi pühib silmanurgast pisara.
Öeldakse kaks korda „jah“.
Tehakse pilt.
Ja mõne aja pärast on ametnik jälle arvuti taga.
Mõnel töökohal on lihtsalt suurem emotsionaalne amplituud kui teisel.
Vallamaja on terve elu
Mida kauem omavalitsuste ametinimetusi vaadata, seda vähem kummalised need lõpuks tunduvad.
Saarevahti on vaja, sest on saar.
Kalmistuvahti, sest on kalmistu.
Sisseviskajat, sest keegi peab aitama uuel inimesel tee saarele leida.
Kompleksjuhtumite koordinaatorit, sest inimese elu ei mahu ühe ametkonna sahtlisse.
NEET-juhtumikorraldajat, sest mõni noor vajab kedagi, kes aitaks tal uuesti järje peale saada.
Teenusedisainerit, sest halb teenus võib inimese halliks ajada.
Paaripanijat, sest inimesed armuvad.
Ja kommunikatsiooniinimest sellepärast, et lõpuks tuleb kõigest sellest kellelegi arusaadavalt rääkida.
Omavalitsus ongi natuke terve elu ühe katuse all. Ja kusagil nende vahel inimene, kelle ametinimetus võib esimesel kuulmisel muigama panna, kuid kelle tööta jääks mõni päris oluline asi tegemata.
