Jaanuarist juunini toimus 65 erinevat sündmust, alates tunniajalistest veebipõhistest kohvihommikutest kuni kahepäevaste võrgustikukohtumisteni. Esimesse poolaastasse mahtusid ka uute omavalitsusjuhtide kaks õppereisi Brüsselisse.
Võrgustikukohtumised
ELVL peab väga oluliseks korraldada valdkondlike võrgustike silmast-silma kohtumisi, sest need loovad parema võimaluse kogemuste vahetamiseks ja üksteiselt õppimiseks. Esimesel poolaastal toimusid kokkusaamised linna- ja vallasekretäride, finants-, kommunikatsiooni-, digi-, lõimumis- ning personalivaldkonna spetsialistidele.
„Omavaheline otsesuhtlemine kahe päeva jooksul andis palju uusi teadmisi, mõtteid. Saadi omavahel tuttavaks, räägiti „põletavatel“ teemadel,“ toodi näiteks välja linna- ja vallasekretäride võrgustikuürituse tagasisides.
„Omavalitsustes on juba kasutusel palju lahendusi, millest saavad õppida ka teised. Digivõrgustik annab võimaluse kogemusi jagada, rääkida ausalt ka takistustest ning leida viise, kuidas häid lahendusi laiemalt kasutusele võtta,“ usub Eesti Linnade ja Valdade Liidu IKT nõunik Rajamäe-Soosaar.
Lisaks korraldas ELVL uutele omavalitsusjuhtidele kaks õppereisi Brüsselisse, et tutvuda Euroopa Liidu institutsioonide töö ja kohalikke omavalitsusi mõjutavate otsustusprotsessidega. Ekstra fookus oli lõimumisteemadel.
Seadusloome tutvustused
Liidu nõunikud korraldavad infotunde, kuhu kutsutakse ministeeriumite esindajaid tutvustama kavandatavaid seadusemuudatusi. Nii on omavalitsustel võimalik varakult saada ülevaade muudatuste sisust, esitada küsimusi ning anda tagasisidet.
Nii toimusid infotunnid näiteks noortevaldkonna seaduse väljatöötamiskavatsusele, avaliku teenistuse seaduse eelnõule ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamisega seotud teemadele.
„Sellised infotunnid aitavad tagada operatiivsema infovahetuse keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste vahel. Omavalitsused saavad muudatusteks aegsasti valmistuda, mõista nende praktilist mõju ning jagada oma kogemusi ja vajadusi seadusloome kujundamisel,“ usub Robert Lippin, ELVLi nõunik hariduse- ja siseturvalisuse valdkonnas.
Projektipõhised teemagrupid
Lisaks tavapärastele võrgustikukohtumistele tehakse koostööd ka konkreetsete projektide raames. Näiteks kohtusid korduvalt viie omavalitsuse esindajad arenguprogrammis „Ametnikust teenuse omanikuks“, et arendada teenuste juhtimise oskusi.
Keskkonnavaldkonnas tegutseb energiakogukondade võrgustik, kus 12 omavalitsuse esindajad otsivad koos võimalusi kohalike energiakogukondade loomiseks. Ka uuele kodulehe veebiplatvormile üleminejatel on omavaheline suhtlusvoog olemas.
Kümne omavalitsuse personali- ja kommunikatsioonispetsialistid töötasid ühiselt karjäärilehtede loomise nügimisprojektis. „Olime juba pikemat aega mõelnud karjäärilehe loomisele, kuid ei teadnud, kust alustada. See projekt andis hea tõuke ning aitas mõtted ja tegevused selgelt raamidesse panna. Eriti väärtuslik oli koostöö teiste omavalitsustega, mis andis kindlustunde, et me ei ole oma väljakutsetega üksi,“ hindas üks osalejatest Hiiumaa kommunikatsiooniosakonna juhataja Merilin Must.
Infosüsteemid
Korraldati mitmeid infoüritusi kohalikes omavalitsuste kasutatavate infosüsteemide teemadel, näiteks sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri STAR ja ka personalihaldusprogrammi Persona süsteemi osas, tutvustati Riigi Teataja kasutusvõimalusi raamatukoguhoidjatele, aga samuti KOV rahvaküsitluskeskkonda, mida arendas ELVL ise. Viimane on mõeldud eelkõige kaasava eelarve hääletusteks ning linna või valla aasta teo küsitluste läbiviimiseks.
ELVLi digilahenduste nõunik Kaimo Käärmann-Liive ütleb, et kuna eesmärk on luua omavalitsustele kaasaegne ja arusaadav töövahend, siis olid tutvustavad infotunnid vajalikud, et saada tagasisidet juba arenduse käigus, et lõplik lahendus ikka vastaks omavalitsuste vajadustele.
Fookusteemaga kohvihommik
Kommunikatsiooni-, sotsiaal- ja personalitöö valdkonnas käivitati kord kuus toimuvad veebipõhised kohvihommikud, kus spetsialistid kohtuvad Teamsis umbes tunniks, et arutada üht konkreetset teemat.
Sotsiaaltöö- ja lastekaitsespetsialistid käsitlesid neis näiteks seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste ning riikliku perelepitusteenusega seotud küsimusi. Personalitöö valdkonnas arutleti muu hulgas töötajate motivatsioonipakettide ja avaliku raha kasutamise eetiliste aspektide üle töötajatele ürituste korraldamisel.
Kommunikatsioonispetsialistid vahetasid mõtteid näiteks info ligipääsetavuse ja korrektse eesti keele kasutamise üle.
„Olen saanud tagasisidet, et kohvihommikud on hea kiires õpiamps – võtame ühe teema ette ja tunni pärast on taskus mõni uus teadmine või nipp, mida saab oma igapäevatöös kohe kasutada,“ ütles liidu kommunikatsiooninõunik Kristel Kitsing.
