Margus on Kohila vallavanem viimastest valimistest alates, kuid varem on ta olnud Kohila vallas volikogu esimees. „Tol hetkel oli see minu jaoks väga suur väljakutse. Õnneks olid kõrval inimesed, kellel oli rohkem kogemust ja kes toetasid,“ meenutab Margus Miller. Kuigi kogemus poliitikas andis hea tunnetuse omavalitsuse toimimisest, avanes vallavanema rolli tegelik sisu alles ametisse asudes.
Mis teeb omavalitsuse juhtimise sinu hinnangul teistsuguseks võrreldes mõne teise organisatsiooni juhtimisega?
Ausalt öeldes ei näe ma, et omavalitsuse juhtimine oleks kuidagi täiesti teistsugune kui mõne muu organisatsiooni juhtimine. Pigem sõltub kõik sellest, millise organisatsiooniga on tegemist. Ehitusfirma, teadusasutus, iduettevõte või vallavalitsus täidavad erinevat ülesannet. Sellest tulenevad ka erinevad tegevused, inimesed ja töökorraldus. Juhtimise põhimõtted on aga paljuski samad.
Minu jaoks on juhtimise juures kõige olulisem aru saada, mis inimesi motiveerib ning kuidas aidata neil oma tööd hästi teha ja meeskonnana toimida. See kehtib igal pool. Omavalitsuses on võib-olla natuke rohkem seda tunnet, et töötatakse kogukonna heaks ning oma töö mõju on vahetumalt näha. Aga lõppkokkuvõttes on ka seal tegemist inimeste ja protsessidega.
Kui palju poliitika, selline poliitiline võitlus volikogu tasandil, sinu hinnangul ametnike motivatsiooni mõjutab?
Eks see mõjutab ikka, kui poliitilistes vaidlustes taandatakse mõni teema konkreetsele ametnikule, kes on lihtsalt oma tööd teinud, ettepanekut ette valmistanud või seda volikogus tutvustanud. Siis võib juhtuda, et kriitika ei jää enam sisulise arutelu tasandile, vaid läheb isiklikumaks ning jõuab ka sotsiaalmeediasse.
Samas ei ütleks ma, et see on igapäevane või et enamik inimesi suhtuks ametnikesse negatiivselt. Pigem on tegemist üksikute juhtumitega. Üldisem rahulolematus riigi või avaliku sektori suhtes võib vahel kanduda ka kohaliku omavalitsuse töötajatele, kuid enamasti saavad inimesed siiski aru, et ametnikud teevad oma tööd ega osale poliitilises võitluses.
Oled olnud nii volikogu tasandil kui ka vallavanem. Mis on olnud suurim erinevus selles, kuidas vallavanema tööd kõrvalt nähakse ja kuidas see tegelikult on?
Volikogu esimehena nägin vallajuhi tööd ühe nurga alt, kuid vallavanema ametis olles avanes selle töö tegelik ulatus. Kõige enam on üllatanud, kui palju erinevaid teemasid ja küsimusi vajab iga päev lahendamist ning kui palju kaalumist iga otsus nõuab. Seda kõrvalt lihtsalt ei näe. Volikogu tasandilt paistab sageli ainult lõpptulemus või otsus, aga mitte töö maht, keerukus ja vastutus, mis selle taga on.
Milliseid oskusi vajab tänapäeva vallajuht kõige rohkem?
Kindlasti on strateegiline vaade vallajuhi töös väga vajalik – oskus näha suuremat pilti ning mõista, kuidas tänased otsused mõjutavad kogukonna elu ka aastate pärast. Igapäevaste küsimuste kõrval tuleb leida aega ka selliste teemade jaoks, mille mõju ei pruugi kohe välja paista. Samas ei peaks need valikud sündima ainult vallavanema ja vallavalitsuse eestvedamisel. Minu hinnangul võiks volikogu liikmetel olla kandev roll nii sihtide seadmisel kui ka oluliste valikute tegemisel.
Kuidas ikkagi koos volikoguga seda suurt pilti kujundada?
Ma näen, et volikogu ja eriti selle komisjonide liikmed võiksid palju aktiivsemalt kaasa mõelda elanike jaoks olulistes küsimustes. Just komisjonides on valdkondlik teadmine ja võimalus probleemkohti ja muudatusvajadusi välja tuua, sihte seada ning ootusi sõnastada. Mida rohkem on erinevad vaated, argumendid ja teadmised otsuste ettevalmistamisel arvesse võetud, seda tugevamad on ka tehtud otsused.
Kuidas tagada, et arengukava ei jääks lihtsalt dokumendiks, vaid muutuks päriselt juhtimise tööriistaks?
Arengukava saab olla juhtimise tööriist ainult siis, kui kokku lepitud tegevused on seotud selgete vastutajatega. Inimestel peab olema nii üksikisiku kui ka meeskonnaliikmena arusaam, mille eest nad vastutavad ja kuidas nende töö on seotud arengukavas kokku lepitud sihtidega. Siis liigub arengukava paberilt pärisellu.
Kuidas teha strateegilisi valikuid olukorras, kus ootused on suured, aga ressursid piiratud?
Kõige olulisem on olla aus ja rääkida avatud kaartidega. Kõiki häid mõtteid ei ole võimalik korraga ellu viia ning vahel tuleb teha otsuseid, mis kõigile ei meeldi. Sellisel juhul tuleb inimestele selgitada, mille põhjal valikuid tehakse – millised on investeeringu maksumus, hilisemad ülalpidamiskulud, kasutajate hulk ja mõju kogukonnale tervikuna. Strateegilised valikud peavad lähtuma kogukonna kui terviku vajadustest, mitte üksikute huvigruppide soovidest.
Kuidas selgitada inimestele otsuseid, mis neid otseselt puudutavad, kuid millega nad ei pruugi rahul olla?
Inimesed ei pea alati otsusega nõustuma, kuid minu asi on selgitada, miks see otsus tehti. Selleks tuleb jagada kogu olulist infot ja näidata, millised kaalutlused otsuseni viisid. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada võrdsed võimalused kõigile elanikele ning vahel tähendab see, et mõni soov või ettepanek ei saa teoks. Kui otsuste tagamaid ausalt selgitada, on inimestel lihtsam mõista ka neid valikuid, mis neile endale kõige rohkem ei meeldi.
Kas oskad juba välja tuua mõne eriti keerulise strateegilise otsuse?
Ma arvan, et veel on selleks natuke vara. Suuremad strateegilised otsused seisavad ees.
Milline on sinu juhtimisstiil?
Olen aastate jooksul mõelnud, kas juht peaks olema rohkem direktor või treener. Vahepeal proovisin teadlikult olla rohkem direktori tüüpi juht, kuid olen jõudnud arusaamisele, et minu loomupärane juhtimisstiil on pigem coach’iv ehk treeneri oma.
Treener ei lähe ise väljakule kõiki väravaid lööma, vaid aitab meeskonna liikmetel oma tugevusi märgata ja rakendada ning üksteist paremini toetada. Samamoodi näen ka juhi rolli. Usun, et juhi ülesanne ei ole kõiki vastuseid ise teada ega kõiki probleeme ise lahendada. Pigem tuleb küsida õigeid küsimusi ja aidata inimestel nii oma mõtteid selgemaks mõelda kui ka leida julgust ise otsustada ja vastutada.
Pean oluliseks, et inimesed mõistaksid, miks nad midagi teevad, julgeksid otsuseid teha ja vajadusel ka eksida. Kui organisatsioonis on usaldus ning eksimusi nähakse õppimise, mitte süüdlaste otsimise kohana, sünnivad ka paremad lahendused. Minu jaoks on juhi kõige olulisem ülesanne luua selline keskkond, kus inimesed mõistavad oma rolli, õpivad oma kogemusest ja neil on otsustusjulgus. Siis saavad nad oma tööd hästi teha.
Milliseid juhtimisvigu oled ise teinud ja mida neist õppinud?
Olen pidanud õppima mitte ise kõiki probleeme lahendama. Kui oled valdkonda hästi tundev juht, siis on vahel kiusatus ise kiiresti sekkuda ja probleem ära lahendada. Tegelikult tuleb anda inimestele piisavalt võimalusi, et nad saaksid ise lahendusi leida, otsuseid teha ja muidugi ka vastutada. See võib võtta rohkem aega, kuid pikas plaanis on see organisatsioonile palju kasulikum.
Kas juhil võib olla raske ja kas ta võib seda oma meeskonnale välja näidata?
Jah, juhil võib kindlasti raske olla. Samas tuleb olla ettevaatlik, et oma muresid jagades ei paneks sa lisakoormat meeskonna õlgadele. Heas ja usalduslikus tiimis võib rääkida ka keerulisematest hetkedest, kuid juht peab jälgima, et see ei tekitaks töötajates tunnet, et nüüd peavad nemad juhi muresid kandma.
Kui vaatad Eesti omavalitsuste juhtimiskultuuri tervikuna, siis mida võiks tulevikus rohkem olla?
Tahaks näha rohkem koostööd omavalitsuste vahel. Meil on palju teenuseid, mida saaks ühiselt hankida või korraldada, ning väga palju häid kogemusi, mida üksteisega jagada. Liiga sageli püüab iga omavalitsus samu probleeme iseseisvalt lahendada ja leiutab justkui uuesti ratast.
Usun, et võiksime rohkem õppida üksteiselt, jagada häid praktikaid ja kasutada julgemalt omavahelist koostööd. Kasu ei saa sellest ainult omavalitsused ja ametnikud, vaid lõpuks ka inimesed, kellele neid teenuseid osutatakse.
Mis aitab sul energiat taastada ja selget pead hoida?
Mulle meeldivad erinevad sportlikud tegevused, kuigi viimasel ajal on need natuke unarusse jäänud. Üks minu lemmikuid on sulgpall. Samuti aitab mul mõtteid korrastada aias tegutsemine.
Varem, kui töötasin Tallinnas, olid pikad autosõidud minu jaoks hea võimalus tööasjadest eemalduda. Kuulasin podcast´e ja sain rahulikult oma mõtteid mõelda. Täna aitab vahel lihtsalt omaette olemine – kas siis podcast’i kuulates või aias linnulaulu nautides. Need on hetked, mis aitavad pea selgeks saada ja energiat taastada.
Milline on sinu tunnusmuusika?
Homme võin anda täiesti teise vastuse. Lugusid, mille vahel valida, on päris palju. Aga hetkel vastan: Pink Floydi „Wish You Were Here“.
Milline raamat on sind kõige enam mõjutanud?
Neid on ka täitsa palju. Hetkel tuleb esimesena meelde vast Centkiewiczide „Nansen“ ja Isaacsoni „Steve Jobs“.
