Minuomavalitsus.ee on veebikeskkond, mis koondab ja visualiseerib andmeid kohalike omavalitsuste tegevuse ja teenuste kvaliteedi kohta. 17. juunil avalikustati Järva-Jaanis 2025. aasta tulemused ning tunnustati silmapaistvamaid omavalitsusi kahes kategoorias:
• avatud omavalitsuse tiitli pälvisid kolm omavalitsust, kes saavutasid kõrgeimad tulemused avatud valitsemise valdkonnas: Tartu linn, Tartu vald ja Alutaguse vald;
• meeskonna arendaja tiitliga pärjati Saue ja Järva vald, kes eristusid silmapaistvate tulemustega inimeste juhtimist mõõtvates kriteeriumides (ametnike töötasu, koolitamine, haridustase, arenguvestluste läbiviimine, personali stabiilsus ning personalispetsialisti olemasolu).
Koolitused ja arenguvestlused on „punases“
Töötasu hindamisel võrreldakse omavalitsuste ametnike palku nii avaliku teenistuse üleriigilise keskmise kui ka piirkonna keskmise palgaga. See arvestab asjaolu, et omavalitsused konkureerivad spetsialistide pärast nii riigiasutuste kui ka piirkondliku tööturuga. Enamik omavalitsusi suudab pakkuda konkurentsivõimelist töötasu, kuid kaheksas omavalitsuses ei ole baastase siiski saavutatud.
Probleem ilmneb töötajate koolitamisel. Hindamiskriteeriumi järgi peaks vähemalt 70% teenistujatest olema aasta jooksul osalenud vähemalt ühel koolitusel. Seda eesmärki ei saavutanud 34 omavalitsust. Koolituste vähesus võib pikemas perspektiivis vähendada töötajate pädevust ning pidurdada organisatsioonide arengut.
Positiivse poole pealt paistab silma ametnike haridustase. Praktiliselt kõik omavalitsused vastavad nõudele, et ametnikel on vähemalt keskharidus ning vähemalt pooltel neist kõrgharidus. Mõned üksikud puudujäägid on seotud andmete esitamise vigadega, mitte tegeliku hariduse puudumisega.
Mõõdikutes ilmneb märkimisväärne arengukoht – arenguvestluste läbiviimine. Avaliku teenistuse seadus näeb ette, et iga ametnikuga tuleb vähemalt kord aastas pidada arenguvestlus, kuid 47 omavalitsust ei täitnud isegi hindamissüsteemi leebemat baastaset. Arenguvestlused on oluline juhtimisvahend, mis aitab seada eesmärke, anda tagasisidet ning toetada töötajate arengut. Kui neid järjepidevalt ei korraldata, võivad kannatada nii töötajate motivatsioon kui ka organisatsiooni juhtimiskvaliteet.
Oluliseks näitajaks on ka personali stabiilsusindeks, mis mõõdab vähemalt üheaastase staažiga teenistujate osakaalu. Erinevalt tavapärasest voolavuse näitajast aitab see paremini hinnata, kas uued töötajad suudavad organisatsioonis püsima jääda. Madal stabiilsus võib viidata probleemidele sisseelamise toetamisel, töökorralduses või juhtimiskultuuris.
Päris hea on olukord personalitöö korraldamisel. Valdav osa omavalitsustest on taganud personalivaldkonna eest vastutava inimese olemasolu, ainult neli omavalitsust ei täitnud seda nõuet. Suuremates omavalitsustes eeldatakse juba eraldi personalispetsialisti või personalijuhi olemasolu, mis näitab, et professionaalset personalijuhtimist peetakse järjest olulisemaks.
Usaldus, kohanemine ja kommunikatsioon
Ürituse fookus oligi sel aastal inimeste juhtimisel, aga et kuuele hinnatavale mõõdikule sisu juurde tuua, toimus ka vestluspaneel. Andres Laisk Saue vallast, Toomas Tammik Järva vallast ning Kai Niin Rae vallast tõid paneelis välja, et organisatsioonikultuur on olulisim asi, millega peaks linna- ja vallavalitsustes tegelema. Üks läbivamaid mõtteid oli ka see, et kuigi palk on oluline, ei ole see peamine põhjus, miks inimesed omavalitsuses töötavad või sealt lahkuvad.
Saue vallavanema Andrese arvamustest jäi olulisemana kõlama juhtimiskvaliteet ja usaldus. Ta rõhutas, et inimesed lahkuvad enamasti kehva juhtimise tõttu. Juht peab oskama inimesi märgata, tunnustada ning usaldada, vältida tuleks mikromanageerimist.
„Ütlen ausalt, mind kõnetavad juhina järjest rohkem sellised pehmed väärtused. Need kuus minuomavalitsus.ee inimeste juhtimise kriteeriumi on küll huvitav tagasiside, aga ei pruugi kirjeldada organisatsiooni olemust väga hästi.“
Järva vallavanem Toomas käsitles inimeste juhtimist eelkõige pideva kohanemisena. Ta usub, et organisatsioon peab olema valmis pidevalt muutuma ning juht ei tohiks teha otsuseid üksnes harjumusest või varasemate kogemuste ja kokkulepete põhjal.
„Ja lisaks: ma julgustan korraldama oma inimestele selliseid mitteformaalseid üritusi. Nendel meeskonnaüritustel räägitakse tööjutte vabamas õhkkonnas ja tegelikult leitakse ka lahendusi.“
Rae valla personalijuht Kai tõi diskussiooni töötaja perspektiivi: „Juhil võib olla väga selge pilt, visioon ja kõhutunne, aga selleks, et töötaja oleks motiveeritud, tahab ta sellest osa saada. Eesmärkide kommunikeerimine on ülioluline selleks, et personal oleks motiveeritud.“ Kai rõhutas, et inimesed tahavad aru saada, kuhu organisatsioon liigub ja miks nende panus on oluline. Tema hinnangul on sisulised arenguvestlused selleks ülioluline juhtimisinstrument.
Kai tõi esile ka omavalitsuse töö ühe olulise eelise – selle tähenduslikkuse. Avalikus sektoris on töötajal võimalik näha oma töö otsest mõju kogukonnale, millele saab üles ehitada tugeva sisemise motivatsiooni.
Kuula ja vaata järele:
