Õppuse stsenaariumi järgi pidi Eesti toime tulema vaenuliku riigi hübriidrünnakutega, mille eesmärk oli õõnestada põhiseaduslikku korda, seada kahtluse alla riigi terviklikkus ning häirida ühiskonna tavapärast toimimist. Harjutati olukordi, kus riiki püütakse destabiliseerida massikorratuste, infooperatsioonide, sabotaaži, äkkrünnakute ja elutähtsaid teenuseid mõjutavate kriiside kaudu.
Põhinädala jooksul toimus üle Eesti sadu omavahel seotud kriisisündmusi. Nende lahendamisse oli kaasatud ligikaudu 4000 inimest enam kui 150 organisatsioonist.
Kui esimestel päevadel keskendus õppus kriisi tuvastamisele, kriisi juhtimise käivitamisele ja ressursside koondamisele, siis kolmapäevast pidid tuhanded inimesed üle Eesti lahendama korraga sadu omavahel seotud sündmusi.
Kolmapäeval harjutati muu hulgas diversantide rünnakuid elutähtsaid teenuseid osutavate ettevõtete vastu, massiliste korratuste lahendamist, tahtlikest süütamistest põhjustatud päästesündmusi ning varingupäästet. Samuti mängiti läbi olukordi, kus mobiilside võib olla häiritud ja kriisijuhtimine peab toimima piirkondlike kriisikomisjonide, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste koostöös.
Kohalikud omavalitsused täitsid õppusel oma kriisiülesandeid, sealhulgas harjutasid elutähtsate teenuste tagamist, toiduvarude jagamist, vältimatu sotsiaalabi korraldamist, lastekaitsealase toe pakkumist ning kannatanutele hingeabi osutamist.
Hiiumaal harjutati lennuõnnetuse lahendamist regionaalses lennujaamas. Lisaks päästetöödele mängiti läbi kannatanute abistamine, avaliku korra tagamine ja kriisikommunikatsioon. Lennujaama kriisigrupp harjutas sündmuse juhtimist olukorras, kus intsident toimub piirkondlikus lennujaamas, kuid juhtimine toimub Tallinnast.
Paldiskis toimunud osaõppusel harjutas Politsei- ja Piirivalveamet olukorda, kus vastase initsieeritud meeleavaldus provotseeritakse teadlikult selliseks, et tekib oht kõrvaliste inimeste tervisele ja varale.
Päästeamet harjutas koos Naiskodukaitse ja kohalike omavalitsustega ulatusliku evakuatsiooni logistikat. Üle Eesti mängiti läbi kümne evakuatsioonikoha avamine, sisustamine ja töös hoidmine. Suuremas mahus toimus evakuatsiooniharjutus Raplas. Inimeste tegelikku evakueerimist ei toimunud, keskenduti logistika ja korralduse läbimängimisele.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi osaõppusel harjutati toiduvaru kasutuselevõttu ja jagamist kohalikele elanikele. Õppus toimus neljas omavalitsuses ning selle käigus toimetati toit Eesti Varude Keskuse ladudest omavalitsustesse, kes korraldasid kohapeal toidupakkide jagamise kohaliku poe või oma taristu kaudu. Tegemist oli praktilise õppusega, mille käigus jagati inimestele päris toidupakke.
Õppusega olid aktiivselt seotud ka Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikogu ja Riigikantselei, kes harjutasid kriisiolukorras otsuste tegemist ning riigiasutuste vahelist koostööd.
ILVES 2026-l osales üle 150 organisatsiooni avalikust sektorist, erasektorist ja vabakonnast. Nende seas olid Presidendi Kantselei, Riigikogu, Riigikantselei, ministeeriumid, riigiasutused, kohalikud omavalitsused, elutähtsate teenuste osutajad, kirikud ja kogudused, vabaühendused, Kaitsevägi ning Kaitseliit. Mitmesse osaõppusse olid kaasatud ka kohalikud ettevõtted, sealhulgas vee-ettevõtjad, kaupluseketid ja teised erasektori partnerid.
Esialgu kavandatud 3000 osaleja asemel osales õppusel ligikaudu 4000 inimest üle Eesti.
Laia riigikaitse õppuse ILVES 2026 korraldas Riigikantselei koostöös Siseministeeriumi ja teiste partnerasutustega.
