Paigaga tekib side siis, kui inimene tuleb kohale, kohtub kohalikega ja näeb oma silmaga, milline elu seal päriselt on. Just seda Lüganuse vald tänavusel Maal elamise päeval teha tahtiski: mitte ainult rääkida oma võimalustest, vaid lasta inimestel neid ise kogeda.
Tänavu lõi Maal elamise päeval kaasa 25 valda üle Eesti ning päeva avaüritus peeti Lüganuse vallas. See andis hea põhjuse vaadata lähemalt, mida inimesed küsivad, kui nad tulevad maale elu uudistama.
19. septembril avasid Lüganuse vallas külalistele uksed 18 asutust ja ettevõtet ning kuus infopesa. Kokku registreeriti päeva jooksul 1216 külastust, neist 445 inimest tuli väljastpoolt Lüganuse valda.
Infopesades tunti huvi elukeskkonna, töövõimaluste, elamispindade ja teenuste vastu. Ühtegi peret, kes oleks tulnud juba kindla plaaniga valda elama asuda, korraldajatele seekord silma ei jäänud.
Maal elamise päeva Lüganuse valla projektijuhi Helena Paisti sõnul polegi sellise päeva väärtus ainult selles, mitu uut elanikku saab kohe pärast sündmust rahvastikuregistrisse kanda.
„Iial ei tea, kuidas hea kogemus võib anda tõuke edaspidisteks valikuteks ja otsusteks. Oma valda on vaja näidata, tutvustada ja kutsuda inimesed kohapeale, sest otsekontakt ja suhtlus kohalikega on kindlasti väärtuslikum kui reklaam paberil või sotsiaalmeedias,“ ütleb Paist.
Maal peab midagi juba ees ootama
Lüganuse kogemus näitab, et maale kolimise otsuse taga on sageli mõni olemasolev side. See võib olla töökoht, pere, kodukoht või muu põhjus, mis inimese piirkonnaga seob.
„Selleks, et tulla linnast maale, peab maal midagi juba ees ootama, kas töökoht või emotsionaalne side paigaga. Viimane ei teki kindlasti brošüüri kaudu, vaid ikka vahetu kogemusega,“ ütleb Paist.
Lüganuse valda on tagasi pöördunud palju noori. Üks põhjus on taskukohasem kinnisvara, kuid noored on Paisti sõnul väljendanud ka arusaamist, et õige kodutunne on seal, kus on juured, lähedased ja turvaline kogukond.
Just seda püüdis vald tänavusel Maal elamise päeval ka näidata. Külastajatele ei pakutud üksnes infot teenuste või kinnisvara kohta, vaid võimalust kohtuda inimestega, kes kohalikku elu iga päev kujundavad. Korraldamisse lõid kaasa külaseltsid, ettevõtted, tantsijad, näitlejad, sportlased, muusikud ja teised aktiivsed kohalikud.
Kõigepealt tullakse uudistama
Kõige rohkem külastajaid kogunes ootuspäraselt toitlustuskohtadesse, kuid palju rahvast jõudis ka värskelt renoveeritud Soonurme kogukonnamajja ja Aidu Veeseikluskeskusesse. Enamik inimesi tuli seekord ennekõike uudistama, kuidas Lüganuse vallas elatakse ja tegutsetakse. Ka see on Paisti hinnangul oluline, sest üks külaskäik võib olla esimene samm pikemas otsustusprotsessis.
Inimene, kes kaalub väiksemasse kohta kolimist, ei tee otsust ainult ruutmeetri hinna või bussigraafiku järgi. Oma roll on sellelgi, kas paigas tekib tunne, et siin võiks olla minu inimesed ja minu elu. Seetõttu on vallale oluline mitte ainult rääkida oma tugevustest, vaid lasta inimestel neid ise kogeda.
Kasu jäi ka valda endasse
Lüganuse vald osales Maal elamise päeval teist korda. Tänavuse päeva üks suuremaid tulemusi ei sündinud aga külaliste, vaid kohalike seas. Ühise sündmuse korraldamine tõi koostööle kogukonnad, ettevõtted, organisatsioonid ja valla eri piirkonnad. Tänavuse päeva üks eesmärke oligi teha nähtavaks see, mis vallal juba olemas on: tegusad inimesed, kogukonnad, ettevõtted ja organisatsioonid.
„Suurim kasu on see, et ühise sündmuse loomine aktiveeris kohalikke inimesi ja tõi kogukonnad koostööle,“ ütleb Paist.
Päev tõi vallale ka laiemat positiivset tähelepanu ning praktilise tulemusena koondati infot, mida vajavad nii kohalikud kui külalised. Paisti sõnul on järgmine samm mõelda veel süsteemsemalt sellele, millist teavet vajab inimene, kes juba päriselt valda kolimist kaalub, ning kuidas vald saab tema otsust toetada.
Üks päev üksi rahvastikupööret ei tee
Paisti hinnangul on Maal elamise päeval veel üks laiem roll. See aitab kujundada hoiakuid ja väärtusi ning näidata, et elu väljaspool suuremaid linnu ei ole kõrvaline valik, vaid üks täiesti võimalik eluviis. Samas ei saa rahvastiku liikumist tema sõnul panna üksnes omavalitsuste või ühe sündmuse õlule. Kui eesmärk on pidurdada suurlinnastumist ja hoida elu maapiirkondades, on vaja ka riiklikke ja piirkondlikke lahendusi, mis muudaksid väikelinnad ja maapiirkonnad elamiseks päriselt kutsuvaks. Maal elamise päev saab sellele kaasa aidata ja tuua inimesed kohale ning anda paigale näo. Kolimisotsus ei pruugi sündida samal päeval ega samal aastal, kuid kusagilt peab esimene side alguse saama.
Maal elamise päev
Tänavu toimus Maal elamise päev kaheksandat korda ning kaasa lõi 25 valda üle Eesti, rohkem kui viimastel aastatel.
Maal elamise päeva avaüritus toimus 17. septembril Lüganuse vallas Kiviõli Seikluskeskuses. Valdade esindajad küpsetasid seal oma leiva ning ühiselt valmis ka koostööleib. Päeva jooksul tutvuti Purtse kandi ettevõtetega ning arutati, kuidas hoida sidet noortega ja tuua neid kodukanti tagasi.
Maal elamise päeva üle-eestilisse korraldustoimkonda kuuluvad Maaelu Edendamise Sihtasutus, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Maaelu Teadmuskeskus, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Leader Liit, Rakvere vald, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, MTÜ Partnerlus, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja OÜ Navicup. Kohaliku programmi panevad kokku osalevad vallad koos oma kogukondade ja ettevõtjatega.
