Septembris avatud veeb on mõeldud ennekõike neile, kelle tööpäev möödub vallamajas või linnavalitsuses: vallavanematele, linnapeadele, ametnikele ja teistele kohaliku elu korraldajatele. Aga ka ettevõtjatele, sest üsna suur osa sellest, mida omavalitsus otsustab, jõuab varem või hiljem nende lauale.
Omavalitseja.ee juht Sanne Sigrid Taveter ütleb, et mõte teha ametnikele oma teemaveeb ei sündinud eile. Äripäeval on juba üle kümne eri valdkondadele keskendunud teemaveebi, kuid avalik sektor oli seni katmata. Samal ajal on Äripäeva omaniku Bonnieri Rootsi väljaannetes ametnikele mõeldud teemaveeb osutunud edukaks.
„Tegu on väga olulise sihtrühma ja teemadega, sest need mõjutavad otseselt iga Eesti elanikku,“ ütleb Taveter.
Ja tõepoolest. Kui volikogu muudab lasteaia kohatasu, vald hakkab uut teed ehitama või kusagil avaneb toetusvoor, ei jää see kuigi kauaks ainult ametniku Exceli tabelisse.
Mis teises vallas töötab?
Omavalitseja.ee ei taha Taveteri sõnul olla lihtsalt veel üks uudiste voog. Seal hakatakse jälgima KOV-e puudutavaid seadusemuudatusi ja toetusvoore, kirjutama planeeringutest ning tegema omavalitsuste võrdlusi ja edetabeleid. Aga võib-olla huvitavamgi osa on see, mida võiks nimetada naabri kööki piilumiseks. Kuidas üks vald hanke ära lahendas? Kuidas teine oma piirkonda turundab? Mis töötas ja mis läks metsa?
„Soovime KOVidele tutvustada praktikaid, kuidas on erinevaid väljakutseid päriselus lahendatud, mida neist õppida ja mida vältida,“ ütleb Taveter.
See viimane pool on oluline. Hästi läinud projektist räägivad kõik meelsasti. Märksa huvitavam on vahel teada saada, miks mõni hea mõte üldse ei töötanud. Ka neid lugusid tahab Omavalitseja.ee otsida.
Väike vald võib olla kõige huvitavam
Kui rääkida omavalitsustest üleriigilises meedias, kipuvad Tallinn ja Tartu paratamatult suure osa õhust ära võtma. Seal on rohkem inimesi, rohkem raha, rohkem otsuseid ja rohkem vaidlusi. Taveter ütleb, et Omavalitseja.ee ei taha Eestit vaadata ainult kahe suure linna kaudu.
„Tihti on just väiksemate omavalitsuste kogemused kõige õpetlikumad, sest nende väiksus sunnib neid teistmoodi mõtlema ja seeläbi uusi lahendusi leidma.“
Väikeses vallas ei pruugi olla iga ülesande jaoks eraldi inimest. Tuleb nuputada, jagada rolle ja vahel leiutada lahendusi, mida suuremas organisatsioonis poleks vajagi. Just selliseid näiteid loodab toimetus üles leida.
Uudis on üks asi, nähtavus teine
Omavalitseja.ee ei koosne ainult ajakirjanduslikust sisust. Oma koht on seal ka partnerlussisul. Taveter rõhutab, et tasuline sisu on seadusest tulenevalt eraldi märgistatud. Tema sõnul ei tasu omavalitsustel seda võimalust aga alahinnata, sest mõnikord ei piisa sellest, kui teema korraks uudisvoost läbi käib.
Näiteks võib avaneda mõni rahastusvõimalus, piirkonnas käivituda uus arendus või alata turismihooaeg. Uudis võib selle ära märkida, kuid omavalitsusel võib olla vaja hoida teemat nähtaval veel nädalaid või kuid. Siis annab partnerlussisu võimaluse rääkida pikemalt, täpsemalt ja enda valitud ajal.
Taveteri sõnul saab tasulise kommunikatsiooni kaudu ehitada omavalitsusele ka omaette sisulise platvormi, millega jõuda inimesteni väljaspool oma linna või valda. Sihtrühmaks võivad olla näiteks ettevõtjad, investorid, otsustajad või inimesed, kellele soovitakse piirkonda tutvustada.
Mõte on selles, et vahel ei piisa sellest, et kohapeal teatakse, kui tubli üks vald on. Kui eesmärk on tuua piirkonda ettevõtlust, investeeringuid või külalisi, peab sõnum jõudma ka kaugemale.
Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi on selle mõtte kokku võtnud nii: omavalitsus on just nii suur, kui temast räägitakse ja kui palju ruumi võtab ta inimeste mõtetes.
Ärge hoidke head lugu sahtlis
Omavalitsuste kommunikatsiooniinimestele on Taveteril ka üsna konkreetne palve. Kui teie linnas või vallas on tehtud midagi, mille peale kolleeg teises Eesti otsas võiks öelda „ahhaa, seda võiks meil ka proovida“, tasub sellest teada anda. See ei pea olema miljoniprojekt ega suur avamine. Piisab heast lahendusest, uuest töövõttest või kogemusest, millest teistel on midagi õppida.
Ajakirjanduslik sisu valmib Taveteri sõnul samadel põhimõtetel nagu Äripäevas tervikuna. Partnerlussisu on sellest eraldi märgistatud ja täidab teist eesmärki: aitab omavalitsusel oma teemat pikemalt ja enda valitud fookusega nähtaval hoida.
Kui aasta pärast on Omavalitseja.ee-s hulk lugusid sellest, kuidas üks vald midagi välja mõtles, teine proovis, kolmas eksis ja neljas õppis, siis on Taveteri hinnangul uus kanal oma ülesande täitnud.
Ja lõpetuseks on tal omavalitsustele veel üks lihtne sõnum. Tulge külla. Või andke vähemalt endast märku.
