Selle käigus tehtud hetkeolukorra kaardistusest selgus, et:

• Eesti on kogu elanikkonna digipädevuse näitajatelt nagu internetikasutus ja digioskused EL-i keskmisest ees, kuid haavatavate rühmade lõhe on suur.
• Enim jäävad maha vanemaealised: baastasemel digioskused on Eestis viiendikul, EL-is keskmiselt kolmandikul ja EL tippdigiriikides nagu Taani 70%-l eakatest.
• Murettekitav trend on, et viimastel aastatel on vanemaealiste digioskuste areng pidurdunud ja digilõhe süveneb.
• Sama ajal on digipädevuste arendamiseks seni tehtud sekkumised osapoolte ja valdkondade vahel killustunud, koordineerimata ja projektipõhised.

Killu tutvustab lähemalt analüüsi tulemusi ja seda, kuidas ühtse raamistiku olemasolu võiks olukorda parandada. Samuti jagab ta infot septembri lõpus 150 raamatukoguga koostöös käivitatavatest tehisaru õpitubadest, mille oluline sihtrühm on just eakad.  

Üritust ei lindistata. Materjalid leiab pärast üritust kodulehelt Veebisari "Heaolu tehnoloogiatest" | Sotsiaalministeerium